Riigikohtu esimehe kiri Tartu volikogule

Riigikohtu esimees Märt Rask.

FOTO: Margus Ansu

Riigikohtu esimees Märt Rask läkitas Tartu linnavolikogule kirja, milles heidab linnale ette leiget suhtumist kohtumajale uue krundi leidmisel ning küsib, kas linn peab vajalikuks, et riigikohus asub Emajõelinnas. Tartu Postimees avaldab riigikohtu esimehe kirja.

Austatud Tartu Linnavolikogu


1919. aastal, mil otsustati esimest korda Riigikohtu asukoha küsimust, olid võrdselt kaalumisel nii Tartu kui Tallinn. Mõttele Eesti kõrgeim kohus Tartusse asutada, oli ka palju vastuseisjaid, kuid mitmetel kaalutlustel toona selline otsus siiski langetati.

Riigikohus töötas Vanemuise tänaval – hoones, kus allkirjastati Tartu rahuleping.

1935. aastal (nn vaikival ajastul) otsustas toonane riigivanem Konstantin Päts Riigikohtu Tallinnasse kolida. See käik oli üks näide aset leidnud võimu tsentraliseerimisest.

Et Tartu haritlaskond sellele otsuse vastu avalikult protesteeris, ei muutnud olukorda. Kuni 1940. aastani, mil Riigikohus likvideeriti, töötati kohtutööks kohandatud ruumides Tallinnas Wismari tänaval. 1993. aastal alustas Riigikohus tööd taas Tartus, seekord Toomemäel, endises sisehaiguste kliinikus.

Riigikohus oli toona ja on ka täna kolmest riigivõimust ainus, mille kõrgeim esindus asub Tartus. Väljaspool pealinna ei asu ka ükski teine põhiseaduslikest institutsioonidest (Vabariigi President, Eesti Pank jt).

Praegu töötab Riigikohus läbi ajaloo oma neljandas asukohas. Tänaseks on saanud selgeks, et selles, haiglast ümberkohandatud hoones ei ole võimalik jätkusuutlikult rahuldada Riigikohtu töö vajadusi.

Riigikohtu praeguse hoone näol on tegu arhitektuurimälestisega, mis on renoveeritud vastavalt muinsuskaitse nõuetele. Hoone ruumiplaan ei ole võimaldanud paindlikust, mistõttu seisame igapäevaselt silmitsi probleemidega ruumide funktsionaalsuses.

Samuti muutub järjest olulisemaks nii kohtu külastajate kui kohtutöötajate turvalisuse tagamise küsimus, mida praeguses hoones on keeruline rahuldavalt lahendada. Neile probleemidele lisandub veel eesseisev vajadus suuremahulisteks investeeringuteks Lossi tänava hoones, et minna üle elektriküttelt säästlikumale kütteviisile, remontida ja välja vahetada kommunikatsioone ja värskendada kogu hoonet.

Vajadus täiendavate investeeringute järele, ebamugavad funktsionaalsed lahendused ruumide osas ning turvalisuse tagamise vajadus sunnivad püstitama küsimuse uue hoone rajamisest.

Samuti soovib Tartu Ülikool meile teadaolevalt taastada oma ajaloolist hooneteansamblit Toomemäel, mille on kujundanud legendaarne ülikooli arhitekt Johann Wilhelm von Krause. Krause pärandi hulka kuuluv praegune Riigikohtu hoone Lossi 17 sobib kahtlemata Toomemäele koliva sotsiaalteaduskonna campusesse. Juhul, kui Riigikohtule uue hoone rajamine saab võimalikuks, oleme valmis praeguse hoone üle andma Tartu Ülikoolile.

Olgu märgitud, et Eesti territooriumil ei ole varem rajatud spetsiaalselt hoonet riigi kõrgema kohtu tarbeks. Enne iseseisva Eesti Vabariigi õigusemõistmise süsteemi algust asus meie kõrgem kohtuinstants Kohtupalat Peterburis, mille otsustele sai omakorda kaevata Vene Keisririigi Senatile.

Maailmas on levinud praktika, mille kohaselt riigivõimu kolme haru esindushooneid ei paigutata kaubandustänavatele kõrvu pankade ja kaubamajadega, samuti ei ehitata riigi nägu kujundama tavapäraseid büroohooneid.

Riigivõimu harude esindushoonetest on üldjuhul kujunenud sümbolhooned, mis on oma asukoha ning välisilme poolest ajatud: Eestis Toompea loss ja Stenbocki maja.

Sarnane kultuuriline taust saadab ka Riigikohut, mistõttu ei suhtu me riigi kõrgeima kohtu hoone tulevasse asukohta kergekäeliselt. Ideaalsel juhul sobitub selline sümbolhoone hästi linnakeskkonda, väärtustab seda ning on silmailuks ja uhkuseks ka tartlastele.

Riigikohtu juhtkonna poolt sobivaks tunnistatud krunt J. Liivi, K.E. v. Baeri ja Veski tänava vahel kätkes endas muinsuskaitselisi piiranguid, mistõttu olime sunnitud loobuma plaanist kohtuhoone sinna rajada. Uusi alternatiivseid asukohti praegu veel kaalumisel ei ole.

Kuivõrd tegemist on riigile ja ka Tartu linnale olulise hoone rajamise küsimustega siis palume, et Tartu linnavolikogu kujundaks oma seisukoha järgmises:

1) Kas Tartu linn peab õigeks, et Riigikohus asub jätkuvalt Tartus?
2) Juhul kui Tartu linnavolikogu leiab, et Riigikohus peaks jätkuvalt asuma Tartus, siis millises piirkonnas võiks riigi ühe võimuharu esindaja – riigi kõrgeima kohtu hoone asuda?

Oleme meelsasti nõus teemakohasel volikogu istungil osalema ning vastama kõigile täiendavatele küsimustele.

Teeme ettepaneku, et Tartu kesklinna üldplaneeringu ning teemaplaneeringu «Tartu linna ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja TÜ Kliinikumi ruumiline areng» menetlemisel mõeldaks läbi ka Riigikohtu hoone võimalikud asukohad ning broneeritakse asukoht rajatavale uuele kohtuhoonele.


Lugupidamisega

Märt Rask
Riigikohtu esimees
13.10.2011

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles