Taimi kaitsta saab ka keemiata

Viljapõld.

FOTO: Raigo Pajula

Ehkki taimekaitsevahendid on aasta-aastalt üha tõhusamad, ei paranda see viimasel ajal enam taimede saagikust. Kuidas asendada mürkkemikaalid looduslike taimekaitsjatega, sellest tuleb juttu homme Eesti Maaülikoolis peetaval konverentsil.

Teisipäeval kell 10 algab maaülikooli peamaja aulas teaduslik-praktilise konverents «Eesti taimekaitse 90». Kokkusaamise eesmärgiks on tõsta põllumajandusettevõtjate ja -teenistujate teadlikkust keskkonnasäästliku majandamise võimalustest ja riskide vähendamisest, vahendas maaülikooli pressiesindaja.

«Kaasajal on taimekaitselised teadusuuringud Eesti Maaülikoolis suunatud selliste loodushoidlike taimekaitsevõtete arendamisele, mis soodustavad taimekahjustajate looduslikku regulatsiooni ning tagavad samas väärtusliku toodangu tunduvalt väiksema ohuga keskkonnale,» rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna juhataja professor Marika
Mänd.

Üritusel tuleb juttu 90 aasta vältel Eesti taimekaitses toimunud arengutest ja muutustest.

Kui näiteks eelmise sajandi alguses peeti kahjustajate tõrjeabinõude väljatöötamisel esmatähtsaks nn kultuurmajanduslikke abinõusid ning kahjustajate tegevust piirati peamiselt looduslike vahenditega, siis korraldajate sõnul tõi Teise maailmasõja järgne aeg kaasa mürkkemikaalide võidukäigu.

Mõne aastakümnega saastus keskkond, seati ohtu inimese tervis ning muudeti enamus olulisi taimekahjustajaid mürgiresistentseks.

See seadis teadlaste ette hoopis uued ülesanded: oli vaja asuda kahjustajate arvukuse piiramiseks välja töötama hoopis uut tüüpi tõrjevahendeid ning arendama keskkonnasäästlikke meetodeid.

Konverentsil saavad sõna nii teadlased, põllumehed, nõustajad kui ka taimekaitsevahendeid turustavate firmade esindajad.

Samas tuleb esitlemisele ka raamat «Eesti taimekaitse 90», mis annab ülevaate taimekaitsealastest uuringutest ja tähtsamatest tulemustest Eesti Maaülikoolis ning Eesti erinevates teadus- ja
arendusasutustes alates 1921. aastast kuni tänapäevani.

Tagasi üles