Eepos ilmub korraga eesti ja inglise keeles

«Kalevipoja» poognad ootasid reedel trükikojas Print Best köideteks saamist. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tartu andis Eestile 150 aasta eest rahvuseepose. Nüüd on siinne kirjandusmuuseum aastapäeva puhul andmas Eestile «Kalevipoja» nõnda, et sellest võiks osa saada ka ingliskeelne kirjandushuviline maailm.

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) kirja pandud «Kalewipoeg, eine Estnische Sage» ilmus esitrükis Õpetatud Eesti Seltsi toimetiste sarjas teadusliku väljaandena – eesti ja saksa keeles. Esimene vihik tuli trükist 1857 ja viies ehk viimane aastal 1861.

Nagu selgitasid Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis töötavad kirjandusloolased Kristi Metste ja Marin Laak, arvestatakse eepose ilmumise aastapäeva viimase vihiku trükist tuleku järgi.

Suurjuubelit tähistab raamatu «Kalevipoeg: the Estonian National Epic / eesti rahvuseepos» ilmumine. Eepose esmatrükk valmis Heinrich Laakmanni trükikojas Tartus. Nüüd tuleb lugejate ette originaal koos ingliskeelse tõlkega, mille aitas ühiste kaante vahele viia kirjastus Kunst. Trükib Print Best Viljandis.

Inglis- ja eestikeelse suurteose pidulik esitlus on Tallinnas Kumus 21. oktoobril. «Esitlust võiks võtta Tartu kingitusena Tallinnale kui Euroopa tänavusele kultuuripealinnale,» ütles Marin Laak.

Golden tales

«Laena mulle kannelt, Vanemuine! / Kaunis lugu mõlgub meeles, / Muistse põlve pärandusest / Ihkan laulu ilmutada.» Nii luuletas Tartu tohter Friedrich Robert Faehlmann, kelle kirjatöö viis pärast tema surma lõpuni Võrus arstina ametis olnud Kreutzwald.

Poolteist sajandit hiljem tõlkis luuletaja Triinu Kartus (1932–2003) teisel pool maakera Tasmaanias eepose inglise keelde. Sissejuhatus kõlab nõnda: «Lend to me your lyre, Vanemuine! / Golden tales my mind are stirring, / To reveal in song I`m striving / Legacies of ages past.»

Triinu Kartus sündis Saue vallas Harjumaal. 12-aastasena oli ta sunnitud sünnimaalt lahkuma. Marin Laagi andmeil oli tal Austraaliasse ja sealt edasi Tasmaaniasse kaasa võtta hea inglise keel, mille ta omandas Inglismaal.

Esimesena tõlkis «Kalevipoja» inglise keelde Jüri Kurman, andis välja ainult ingliskeelsena ja ilma illustratsioonideta aastal 1982.

Regilaulu kõla

Triinu Kartus püüdis oma vahenduses selle poole, et anda edasi «Kalevipoja» regivärsilist algriimi. «Tema eesmärk oli ingliskeelses tõlkes anda edasi Kreutzwaldi eepose ja eesti regilaulu poeetilist ja laululist kõla, kuigi see on inglise keeles ja teistes keeltes väga raske,» ütles väljaande peatoimetaja Marin Laak.

Nüüdse väljaande tõlke teaduslik toimetaja on Harri Mürk (Toronto, Kanada), kommentaarid on kirjutanud David E. Gay (Bloomington, USA). Uudisteose 85 pilti pärinevad Austraalia eesti kunstniku, pallaslase Gunnar Neeme «Kalevipoja»-tööde sarjast.

Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipuse andmeil on «Kalevipoja» täielik tõlge ilmunud saksa ja inglise keele kõrval ka vene, leedu, soome, ukraina, rumeenia, tšehhi, ungari, rootsi ja prantsuse keeles.