/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/01/05/113174t1h3a42.jpg)
Volikogu saal oli läinud neljapäeval istungi alates rahvast täis, nagu oleks mõni poptäheke tulemas. Või siis vähemasti pöördelise tähendusega päevakorrapunkt. Ei seda ega teist.
Linnavolikogus: igav poliitteater
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks volinikele, linnavalitsuse liikmetele, tippametnikele ja kõikvõimalikele poliitnõustajatele olid saalis Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene ja Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra, ootamas võimalust raporteerida Tartu kultuuri õitsengust. Peale nende mitukümmend Tartu kutsehariduskeskuses õppivat tulevast sekretäri.
Lõppeks on volikogu istungid ju avalikud, kuid külalistele pole antud õigust mikrofoni haarata, et hüüda «õige!» või siis deklameerida mõnd hingekriipivat küsimust.
Seda viimast õigust kasutasid keskerakondlastest volinikud arupärimiste ja eelnõude esitamisel seegi kord – nagu ka septembris peetud istungil – agaralt ja sõnarohkelt, nõnda, et volikogu esimees Mihhail Lotman (IRL) teatas: «Olen veendunud, et arupärimiste üleandmine ei ole sobiv poliitiliste kõnede pidamiseks.»
Ta lisas, et hea tava on piirduda repliigi esitamise ajapiiranguga, mis on kaks minutit. Endine volikogu esimees Olev Raju (KE) imestas seepeale, millal küll selline tava on tekkinud, kui juba õige mitu aastat tagasi protokolliti, et aega on sõnavõtu jagu, seega viis minutit.
Keskerakondlane Vladimir Šokman näiteks nõudis tagasipöördumist linna põhimääruse sätte täitmise juurde, mille kohaselt peavad volikogu istungid toimuma kaks korda kuus – seda nõuet ei ole volikogu ammu täitnud.
Šokman põhjendas, et praegune asjade korraldus on toonud kaasa olukorra, kus linnavalitsus sageli saab eelnõud valmis napilt volikogu istungi eel, neis on kiirustamisest tingitud vigu ja viimased parandused tehakse jooksujalu, sest järgmise istungini ka ei mallata oodata.
Volinikud paneb see aga olukorda, kus eelnõude läbitöötamiseks jääb kasinalt aega, kuigi otsused võivad tähendada suuri rahalisi kohustusi ja linnaelus olulisi muudatusi.
Olev Raju soovis teada, miks ikkagi linn maksab Rein Kilgile vaksali renoveerimise toetuseks 100 000 eurot, kui lepingu järgi võetakse ootesaal kasutusele niikuinii – nagu volikogu septembriistungil väitis abilinnapea Argo Annuk. «Miks me pingelise eelarve juures sinna siis raha matame?» küsis ta.
Veel tegi keskerakondlastele muret lasteaia kohatasu tõstmise küsimus. Erakonna meelest on linn sisuliselt pankrotis, kui selleks, et tõsta lasteaiaõpetajate palka, tuleb raha võtta vanemate taskust ajal, kui Eesti inimeste elatustase on langenud 21 kuud järjest.
«Raskused on võimalikud suurte juhtimisvigade tõttu. Haridusosakonnast on kõrvaldatud miljoneid. Raha saab võtta sealt, kus seda on,» meenutas Olev Raju kevadel lahvatanud skandaali ja leidis, et linnavalitsus peab kohatasu tõstmata leidma linnaeelarvest lasteaednikele palgaraha juurde.
Küsimused käisid veel linna äriühingute nõukogude paisutamise kohta, samuti kunstimuuseumi ja raamatukogu kraavi läinud arhitektuurivõistluse kohta.
See kõik võttis nõnda palju aega, et Vanemuise juht Nõgene imestas pärast saalist lahkumist, miks inimesed sellisel viisil üksteise aega raiskavad.
Päevakorrapunktide arutelu oli võrdlemisi loid.
Palju vastakaid arvamusi tekitanud Lina tänava haigemajade kompleksi planeering on volinikud ilmselt võrdlemisi ära kurnanud ja elavat arutelu selle avalikule väljapanekule saatmise üle ei tulnud.
Raju meenutas aga varemgi samas saalis ettekandele tulnud nalja, et umbes sada aastat tagasi võtnud linnavõimud vastu otsuse kompleks päras sõda lammutada ja põletada, ning küsis, kas see on veel täitmiseks.
Turu tänava vangla juurde 60-kohalise avavangla ehitamise planeeringu juures pidi abilinnapea Raimond Tamm vastama Raju küsimusele, kumb me oleme, vanglalinn või ülikoolilinn, kui vange tuleb juurde.
«Üliõpilaste juurdekasv on kahtlemata kiirem kui vangide oma,» vastas Tamm ja kinnitas, et avavanglasse kindlasti vange rohkem ei tule kui 60.
Seepeale kostus Reformierakonna ridadest, kuidas kunagi üks linnapea ütles, et üksnes üle tema laiba tuleb Tartu 500-kohalisse vanglasse rohkem vange kui 500. Tuhat ikka tuli.