Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Juhtkiri: üks ilus mull

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TRT02:BUSSIPEATUS  :TARTU, EESTI, 20OCT10-
Pildil Väike-Kaare ja Raudtee tänava nurgal asuv bussipeatus. 

sa/Foto SILLE ANNUK POSTIMEES
TRT02:BUSSIPEATUS :TARTU, EESTI, 20OCT10- Pildil Väike-Kaare ja Raudtee tänava nurgal asuv bussipeatus. sa/Foto SILLE ANNUK POSTIMEES Foto: Sille Annuk

Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes Tartu valitsemiseks aastatel 2011–2013 on ka lubadus suurendada linlaste rahulolu ühistranspordiga, «rakendades tänapäevaseid lahendusi, et informeerida reisijaid busside saabumisest, analüüsida busside täitumust ning optimeerida liinivõrku».

Sõitjate informeerimiseks oli kavas 90 bussipeatusse paigaldada liinibusside reaalajas jälgimise infosüsteem koos teavitustahvlitega, et oleks näha, mitme minuti pärast buss peatusse jõuab. Veelgi enam, toonane abilinnapea Margus Hanson kirjutas tänavu veebruaris (enne riigikogu valimisi) Tartu Postimehes, et sama info kuvatakse kaubamajade, õppehoonete ja teiste käidavate kohtade (17) väljapääsu juurde ekraanidele. Uuendus pidi täies töökorras olema tuleva aasta mais.

Tore muidugi, kui teave on selgelt silme ees, nii et ei pea kella vahtima või posti külge kruvitud ümmarguselt rullilt numbreid välja meelitama. Kaubamajaski oleks hea teada, kas on aeg minna peatusse või võib veel soojas ruumis ringi luusida.

Märtsis linnavalitsuse välja kuulutatud rahvusvahelise hanke tulemuse pidi aga vaidlustuse tõttu tühistama. Möödas on kolm kuud, uut hanget kuulutatud ei ole ning mingit uut kuupäeva pole ka pakutud. Linnavalitsus on hakanud kahtlema oma võimekuses kallist ja keerukat süsteemi ülal pidada.

On ju ajaleheski kirjutatud, kuidas mehepojad prügikaste ümber lükkavad ja pargipinke teisaldavad, kaua siis üks ekraanike seesuguste mõjuväljas vastu peab. Et oht veel selgem oleks, avaldas linnasekretär linnavalitsust viimasel ajal eriti murelikuks tegevad arvud: iga kolme päeva tagant lõhutavat Tartus üks bussiootekoja klaas, aastas 120–150 klaasi. Infotabloo maksab aga lihtsast klaasist pea sada korda rohkem ning mõistagi on kulukas kogu süsteemi hooldamine ka siis, kui see vandaalide käest pääseb. Ilus ja efektne, aga kallis ja tülikas, võiks ühe valimislubaduse riiulisse lükata.

Rumal oleks arvata, et linlaste rahulolust bussindusega oli puudu vaid moodne infosüsteem. Ehk siis nii, et tordil puudus üksnes kaunistus. Paraku on meie bussitort kohati päris raskesti söödav ehk ikka ragisevad bussikorralduses ammu teada puudused ja vead.

Bussisõitjale on eeskätt tähtis busside võimalikult lühike intervall, busside täpne liikumine graafiku järgi, optimaalsed marsruudid ja võimalus lahedalt bussi ära mahtuda. Nüüd riigikogus väliskomisjoni kuuluv Margus Hanson on abilinnapeana kirjutanud ka seda, et «probleemiks on busside kolonnis sõitmine Riia tänava ja Annelinna suunal». Oli ja on. Nurisetagu kui palju tahes, ikka jõuab näiteks Riia mäe peatusse neli-viis bussi korraga. Ons tõesti võimatu neid üksteise sabast lahti haakida, kui ainult üht bussiprobleemi puudutada?

Busside jälgimise infosüsteemist loodetakse abi ka transpordi planeerijatele, kogu süsteemi käivitamise suhtes näikse aga maad võtvat Joosep Tootsi soov läbi saada poole rehkendusega (ühepoolsed tablood, nende paigaldamine kahes järgus). Tartu Postimees soovitab enne uue hanke väljakuulutamist kaaluda, kas ikka on mõtet endale pähe seada kaabut, kui vanal mantlil augudki parandamata. 

Tagasi üles