/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2008/11/01/88985t1hb351.jpg)
Kesksuvest saati on Tartu viimaste aastate ainsa hobikeeglisaali uks Eedeni kaubanduskeskuse teisel korrusel lukus. Möödunud nädalal viis Forselius Bowling oma sisseseade Eedenist ära.
Rendivaidlus pani kuulid seisma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vabatahtlikult ei koli ükski bowling’u-saal mitte kunagi. Paraku ei jäänud meil teist võimalust,» nentis Forselius Bowlingu juht Udo Sulp.
Rendivaidlusest Eedeni keskusega Sulp pikemalt rääkida ei taha. «Laenasime suure summa ja ostsime end välja,» ütles ta.
«Jah, see leping on lõpetatud,» märkis ka Eedeni keskust haldava Tartu Tarbijate Kooperatiivi juht Tarmo Punger. Tema kinnitusel ehitab keskus endise hobikeeglisaali osa ümber. Sinna tuleb kava järgi mitu valmisriiete kauplust ning ka uus sissepääs teisele korrusele. Korruste vahet hakkavad sõitma eskalaatorid.
Lõuna-Eesti suurim
Sulp ise on tipptasemel boolingumängija, kes võitnud seenioride EMilt kaks kulda ja kaks pronksi. Tänavu pidi Sulp leppima viienda kohaga, mille tingis tema sõnul liiga pikaks kujunenud treeningupaus.
Lähimad kohad, kus Tartu boolingusõbrad saavad praegu kuuli veeretamas käia, asuvad Tabiveres, Põlvas ja Viljandis. Et oskused päris rooste ei läheks, käib Sulp ka ise aeg-ajalt Põlvas harjutamas.
Ettevõtja plaanib siiski niisuguse boolinguturismi lõpetada ja Emajõelinnas uuesti saali avada. Hiljuti saavutas Sulp kokkuleppe Sõbra keskusega, et panna kõik Eedenis asunud kümme rada maha Võru tänava äärse maja teisel korrusel.
Ligi 1000 ruutmeetri suurune ruum kujuneb Lõuna-Eesti suurimaks hobikeeglisaaliks parimal juhul juba aasta lõpuks. Uue koha korralikult käimasaamine võtab aega ilmselt pisut kauem.
Kallis sisseseade
Miks ei raja mõni teine ettevõtja Tartusse hobikeegliradasid? «Sest raja töölesaamine nõuab palju raha ja vaeva,» vastas Sulp.
Boolinguseadmeid toodab maailmas vaid kaks firmat – Brunswick ja AMF. Sulp kasutab neist viimase toodangut, mis on ettevõtja sõnul küll kallim, kuid kvaliteetsem. «Hiinast saab ka nööridega nukuteatrit osta,» nimetas Sulp näitena alternatiivi.
«Mängija näeb ilusat siledat pinda. Selle all on aga tohutult keeruline konstruktsioon koos rennide ja raudteedega. Elektroonikast rääkimata,» kirjeldas Sulp. Just see ongi põhjus, miks üles seatud hobikeeglisaali peaaegu kunagi ei kolita.
Kulukas on ka muu atribuutika. Umbes aasta aega peavad saalis vastu kurikad, mis maksavad 20 eurot tükk. Ühte masinasse läheb neid 20. Pall maksab vähemalt 60–70 eurot. Spordipallid, mille augud on puuritud inimese käe järgi, on hinnaga alates 230 eurost.
Üksnes boolinguga ära ei ela, nentis Sulp. «See ongi võimalik üksnes nii, et ühendad töö ja hobi.» Lisaraha teenib klubi baaripidamise, aga ka kuulidesse aukude täppispuurimisega.