Euroraha eest ehitatud ning eelmise aasta septembris uhkelt avatud Piirissaare sadamale pole riik määranud siiani akvatooriumi ning sadamat pole kantud ka sadamate registrisse.
Piirissaare sadamat seni ametlikult pole
14. oktoober 2011, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisler saatis oktoobri alguses majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile kirja, kus nimetas Piirissaare sadamat ebaseaduslikuks ja palus abi probleemi lahendamisel. Nimelt sätestab juba kaks aastat kehtiv sadamaseadus, et kõik sadamad peavad olema kantud sadamaregistrisse. Piirissaare sadamat aga aasta jooksul sellesse kantud ei ole.
Sellest tulenevalt on Tartu maavanema Reno Laidre sõnul tekkinud segadus, kes peab hoidma korras sadama sissesõiduteed. «Kui akvatoorium oleks määratud, siis peaks sadama haldaja, kelleks on AS Saarte Liinid, hoidma korras ka sissesõidukanalit,» selgitas ta. «Aga praegu seal keegi otseselt vastutust endale ei võta.»
Seaduse järgi peab sadama akvatooriumi määrama Eesti valitsus, aga taotluse selleks peaks Tartu maasekretäri Tõnu Vesi kinnitusel esitama sadama pidaja.
Maamõõtmine venis
Saarte Liinide juht Ants Tammleht põhjendas asjade venimist maaküsimustega. «Meile tuli seal ehituse käigus üks maatükk juurde ja kõik oleneb sellest, kui kaua selle seadustamine aega võtab,» lausus ta.
Firma vanemspetsialist Merle Moring lisas, et esialgu eelmise aasta sügisesse planeeritud maamõõtmistööd lükkusid kevadesse, kuna odavaima pakkumise teinud firma taandas ennast.
«Paraku ei saa esitada taotlust akvatooriumi määramiseks enne, kui maaüksus pole üle mõõdetud ja see seadustatud. Need käivad ikka selles järjekorras, et enne maatükk ja siis veeala,» ütles Moring.
Piirissaare sadamaga seotud probleemid said alguse sellest, et Laaksaare ja Piirissaare vahet sõitev praam Koidula on korduvalt katki olnud. Viimane suurem vigastus oli selle aasta juulis, kui kanalist välja sõites sai kannatada laeva roolisüsteem.
Regionaalminister ütles oma kirjas otse välja, et kahjustuste üks tekkepõhjusi oli Piirissaare laevakanali pidev hooldamatus ja risustatus.
Laevaliiklus kannatab
Suvine laevaremont läks Tartu maavalitsusele maksma 4566 eurot, mis oli maavanema hinnangul suur summa.
«Sellega oli kogu meie laevaliikluse reserv ära kasutatud ja kui selline õnnetus oleks sügisel kordunud, siis teistkordseks remondiks meil enam raha poleks olnud,» ütles Laidre.
Saarte Liinide juht Tammleht lükkas aga süüdistuse ümber ning väitis, et rike polnud tingitud kanali hooldamatusest.
«See polnud tingitud puunottidest, vaid see laev ise on natuke viletsavõitu ehitatud,» lausus ta ning lisas, et järgmisel kevadel on plaanis siiski kanali kordussüvendamine.