Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106917t1h5abe.jpg)
Plasku kuuenda korruse täielikult hõivanud Eesti suurim ja vanim hambaravifirma Maxilla loodab, et majandussurutises pole hammaste hooldamine esimene asi, mis kulunimekirjast kustutatakse.
ASi Maxilla põhiomanik Mari-Ann Abel, kes lükkas 1989. aasta veebruaris Elvas käima kolme hambatohtriga teeninduskooperatiivi, annab täna tööd 70 inimesele. 36 palgalisest arstist parandab 3 hambaid Elvas, 16 Tallinnas ning 17 Tartus.
«Viimaks jõudsime selleni, et personalil on korralik puhkeruum, kus istuda, kohvi juua ja juttu ajada,» näitas Abel uhkusega avarat tuba, mille suurtest akendest avaneb Vanemuise ja vanalinna poole üks Tartu hunnituimaid vaateid.
Mitu kabinetti killustas
Abel ei soovinud täpselt öelda, kui palju maksis Plasku kuuenda korruse täisremont ja sisustus, kuid nentis, et summa jääb tublisti alla kümne miljoni krooni. Ainuüksi Soome firma Planmeca hambaravitool maksab aga peaaegu 400 000 krooni.
«On kallis ja järjest kallimaks läheb, aga ilu ja mugavust saab ainult kiita,» tunnustas Abel soomlaste disaini ja tehnika läbimõeldust.
Mari-Ann Abeli sõnul pidas Maxilla juba paar aastat plaani koondada oma neli Tartu hambakabinetti, mis rajati üheksakümnendatel aastatel riburada Kalda teele, Forseliuse ja Vanemuise tänavasse ning Plasku poolele korrusele, ühe katuse alla. Selle kasuks rääkis nii säästlikkus kui patsientide mugavus.
«Esiteks ei saa igas väikeses kabinetis olla kõiki erialaspetsialiste, näiteks näo-lõualuukirurgi,» selgitas Abel. «Samas ei pääse ükski kabinet näiteks oma autoklaavist ja röntgeniaparaadist. Muidugi on ka töö juhtimine ühes kohas lihtsam.»
Maxilla uus panoraamröntgenimasin peaks olema Abeli teada Tartu moodsaim, sest sellega saaks teha hammastest ja lõualuust kolmemõõtmelise pildi. Tõsi, Maxilla pole ostnud ega kavatse lähiajal osta aparaadi juurde vastavat tarkvara, sest see neelaks mitu korda rohkem raha kui pildistusseade ise.
Kallinemist pole aimata
Mari-Ann Abeli sõnutsi pole esialgu täheldatav, et puhkenud majanduskriis sunniks inimesi hammaste parandamist määramatuks ajaks edasi lükkama. Samuti polevat aimata märke hambaravi kallinemisest.
«Tuleb kolm korda sülitada, aga seni läheb meil töö stabiilselt,» kinnitas Abel. «Ma loodan, et inimesed on saanud aru, kui tähtis on regulaarne hammaste kontroll ja ravi ning et seda edasi lükates tuleb ühel päeval kulutada korraga võrreldamatult rohkem.»
Eriti pidas Abel oluliseks rõhutada laste hammaste hoidmist. Kuna haigekassa alaealiste hambaravi tohtreile täielikult hüvitab, pole sealt lapsevanemail nagunii midagi kokku hoida, meenutas Abel.