Anatoomikumi tuleb teaduskeskus

Ülikooli ajaloo muuseumi direktor Mariann Raisma nimetab vana anatoomikumi oma lemmikmajaks Tartus. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli vana anatoomikum paneb novembri teises pooles uksed kinni, et mõne aasta pärast avada need restaureerituna teaduse populariseerimise keskuseks.

Viimane päev, mil vana anatoomikum veel külastajaid ootab, on 19. november. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor Mariann Raisma kutsub kõiki võimalust kasutama, uudistama unikaalseid patoloogiakogusid, Tartu meditsiiniajaloo väljapanekut ja kuulsusrikka ajalooga maja ennast. Sellisena seda maja enam ei näe.

Raisma ütles, et ülikool on ära otsustanud, mis majast saab. Sinna tuleb teaduse populariseerimise keskus, kus tiibades on ruumid ülikooli Pedagogicumile ja teaduskoolile. Pool majast, keskmine osa ühes rotundiga, läheb ülikooli muuseumide käsutusse.

Tulevad teadusgaleriid

Muuseumirahvas nimetab neid ruume teadusgaleriideks, kus esimesel korrusel on kavas keskenduda meditsiinile ning teisel füüsikale ja keemiale.

«Ülikoolil on tohutult palju varandust, see võiks olla koht, kus seda näidata,» lausus Raisma. «Meil on näiteks Parro-ti füüsikalabor 19. sajandi algusest – täielik rariteet. Meil on kümneid tuhandeid unikaalseid esemeid, sealhulgas arstiteaduslikud kogud.»

Raisma seletusel on tegu osaga suurest plaanist ja kontseptsioonist, mille kohaselt Toomele kujundatakse imaginaarne kolmnurk, kuhu kuuluvad astronoomia ajaloo tutvustamisele pühenduv tähetorn, anatoomikumis meditsiini- ja reaalteaduste ajaloo väljapanek, toomkirikus aga oleks ülikooli ajaloo ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajaloo väljapanek.

Seega on igal neist taasavatud ülikooli algusaegadest pärineval hoonel oma koht ülikooli mineviku tutvustamisel.

Peale selle on Mariann Raisma sõnul plaanis kasutada ka hoonetevahelist parki samal eesmärgil, sinna tuleb õuenäitus. «Tore ring, kus erinevad hooned toetavad üksteist,» ütles Raisma.

Ahhaad ei dubleeri

Vana anatoomikumi ümbersünnil on suureks abiks 884 000 eurot riigi heitmekvootide müügist eraldatud raha, mille eest saab korda hoone katuse, aknad ja küttesüsteemi. Hoone sisu restaureerimiseks ja sisustamiseks muuseum veel otsib raha. Seda on plaanis taotleda Euroopa Liidult.

«Kindel on praegu ruumijaotus, selle põhjal saame edasi töötada,» ütles Raisma.
Restaureerimise käigus loodab Raisma selle suurepärase maja – ühe oma lemmikmajadest Tartus – vabastada aastakümnetega kogunenud massiivse õlivärvikihi alt. Seintel peaks olema pigem algupärased lubivärvid ja lootus on, et leida õnnestub ka algupäraseid seinamaalinguid.

Raisma ütles, et konkurentsi ja dubleerimist Ahhaa keskusega ei ole. Seepärast, et ülikooli muuseumid räägivad teadusloost minevikust tänapäevani, Ahhaa aga pigem nähtustest ning teaduse tänapäevast ja tulevikust.

Vana anatoomikum

• Anatoomikum valmis Johann Wilhelm Krause projekteerituna aastal 1805 Toomemäe lõunanõlval.

• Algselt klassitsistliku rotundina valminud hoonele ehitati aastatel 1825–1827 Krause projekti järgi juurde poolkaarjad tiibhooned.

• Tänapäevase kuju sai anatoomikum aastail 1856–1860.

• Nüüdse nime vana anatoomikum sai hoone 1888. aastal, kui valmis uus anatoomikum.

• Arstiteaduskonna käsutuses oli hoone 1999. aastani.

Allikas: TÜ ajaloo muuseum