Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/29/7445649t1he8fb.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106838t1h4f1d.jpg)
Kirikuloolasena, kelle igapäevane aganaleib on püha Antoniuse eluloo materjalide uurimine, on raske jätta sekkumata Antoniuse nimega seotud tülisse.
Ajaloolisest vaatekohast ja Tartu Postimehes ilmunud fotode järgi otsustades sobiks ülikooli peahoone vastas asuva hotelli nimeks pigem Antoniuse Kiusamine - kui tahta tingimata Antoniuse nime kasutada.
Antonius oli esimesi kõrbeaskeete 4. sajandil, kelle eeskuju oli erakordselt mõjukas just äärmusliku askeesi tõttu. Kogu tema päevane eine oli leivakäär või kaks, mida ta vahel vürtsitas vähese õli või soolaga. Kõrbes elades oli tal juua ainult mõni hommikune kastetilk mõnel lehekesel, kui ta oli küllalt hoolikas seda koguma.
Öömaja leidis ta enamasti hauakoobastes, padjaks mõni balsameerunud laip, väljas hiilimas närvilised-näljased kiskjad (lõvid jms). Tema elu oli kõike muud kui «romantiline». Niisama suur, kui oli tema meelekindlus kõikvõimalikes loobumistes, niisama suured olid ka demoonilised kiusatused, millega teda vaevati, et ta askeesi ära lõpetaks.
Eesti keeles saab sellest aimu äsjailmunud Umberto Eco «Inetuse ajaloost», kus lk 96 on tõlgitud lõik Antoniuse eluloost, just nimelt kiusatuste laadist. Tartu Postimehes ilmunud fotod näitavad samuti just nimelt midagi sellist, millega Antoniust ennekõike kiusati.
Kui sellisest elust kujundada hotelli nimi, siis oleks ehk kohasem kasutada pigem prantsuse keelt: La Tentation de Saint-Antoine - see pakuks leevendavat kahemõttelisust -, et selles hotellis pakutakse põhimõtteliselt kõike...
Kui catering võtaks endale nime Antonius, tähendaks see sisuliselt, et menüüs on oodata vett ja leiba. Kas see oleks hea reklaam?
Antoniuse Gildi traditsioon on Antoniuse nimele andnud tõesti veidi erineva värvingu, rajanedes Antoniuse legendidele, mida keskajal tublisti töödeldi. Ent kui üks kõrge renomeega firma tahaks kasutada juba olemasoleva, samal moel väga viljakalt tegutseva ettevõtte nime (kas või osaliselt), näitaks see pigem, et inimesed ei usalda miskipärast oma loovat kujutlusvõimet.
Ungern-Sternbergi nimi oleks hotelli stiili, sisustuse ja meeleoluga palju paremas kooskõlas. Näiteks Hullu Krahvi hotellis suurepärast öömaja saada meeldiks vist igaühele. Ajutine ja äärmuslik romantiline hullus käib biidermeieriga ikka käsikäes. Isegi nimi Marat' Surm poleks antud juhul liialdus.
Homse Tartu Postimehe arvamusküljel jätkub diskussioon Antoniuse nime panemisest uuele hotellile, kirjutab ka Enriko Talvistu. Samuti saab ajalehest lugeda kümneid ettepanekuid, mis nimi ikkagi hotellile võiks anda.