Päevatoimetaja:
Richard Särk

Kõrgharidusreformi tabas debatil kriitika

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teisipäeval toimus Tartu Ülikoolis kõrgharidusreformi teemal debatt. Pärast selle ametlikku lõppu vaidlesid Jaak Aaviksoo (vasakul) ja Martin Hallik omavahel veel mitu minutit.
Teisipäeval toimus Tartu Ülikoolis kõrgharidusreformi teemal debatt. Pärast selle ametlikku lõppu vaidlesid Jaak Aaviksoo (vasakul) ja Martin Hallik omavahel veel mitu minutit. Foto: Martin Pau

Haridus- ja teadusministri eestveetava kõrgharidusreformi plaan sai teisipäeva õhtul Tartu Ülikooli aulas peetud debatil teravat tuld. Korduvalt kõlas väide, et kõrgkoolidelt võetaks ära rohkem eraraha, kui tuleks asemele riigi raha.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo rõhutas oma avasõnavõtus, mille juhatas sisse kõõrdpilk debatile tulemata jäänud riigikogulase Urmas Klaasi kummuli klaasile, et reform on hädavajalik, sest avalik-õiguslike ülikoolide lõpe-tajaid on praegu üle kahe korra vähem, kui oleks normaalne.

«Praegu suudab meil õppekava täita 25 protsenti tudengitest, näiteks Ameerika Ühend­­riikides aga 75 protsenti,» kõrvutas Aaviksoo.

Minister leidis, et praeguse kõrghariduskorralduse juures on ülikoolid huvitatud tudengite hoidmisest oma seinte vahel, mitte nende võimalikult lühikesest õppeajast.

«Lolluse pärast ei saadeta kedagi koju, laiskuse pärast ka mitte,» väitis Aaviksoo. «Pea igaüks, kes viitsib rahakotiga ülikooli tulla, saab päeva lõpuks diplomi kätte.»

Haridus- ja teadusminister toonitas kõrgharidusreformi täiendava ajendina rahastuse parandamist: riik annaks juurde peaaegu 50 protsenti summast, mida annab praegu.

Enim kannataks juura

Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik ütles, et kiire ja tõhusana paistva reformiplaani viljaks kujuneks juba järgmisel aastal avalik-õiguslike ülikoolide suur eelarvepuudujääk.

Halliku sõnul näitab TÜ arvutus, et riigi lubatav tasandussumma, mis võiks Aaviksoo jutu järgi olla tuleval aastal üle kuue miljoni euro, 2013. aastal üle 16 miljoni ning 2014. aastal juba enam kui 31 miljonit eurot, ei korva kaugeltki puudujääki, mis tekib tasuliste õppekohtade äralõikamisega.

«Meie arvutuste järgi väheneb erasektori raha reformi tulemusel ülikoolide peale kokku vähemalt kümne miljoni võrra, aga juurde tuleb riigilt 6,1 miljonit,» kõneles Hallik.

Enim kannataks Tartu Ülikoolis Halliku sõnutsi socialia valdkond, samuti õigusteadus, kus asus sel aastal 2880 eurose aastamaksuga tasulisse õppesse 155 üliõpilast. Aastas kaotaks õigusteaduskond üle 446 000 euro.

Kõigil võrdselt halb

Eesti noorima doktorina tuntust kogunud Margus Niitsoo väitis, et tasulise õppe tõrjumine tooks kaasa noorte valgumise erialadele, mis ei seostu nende huvide ja unistustega, vaid kuhu nad tõenäolisemalt sisse saaksid.

«Ehk hakkab näiteks loodusteadustesse tulema rohkem tudengeid, aga nad pole motiveeritud. Nad lähevad, sest ei pea maksma,» arutles ta.

Niitsoo nägi reformiplaanis ka ülikoolide kujundamist omalaadseiks sotsiaalabikeskusteks, sest plaan rõhub senisest enam regionaalsuse, toimetuleku ja puuete arvestamisele. Niitsoo ei leidnud sellel seost parema kvaliteedi poole pürgimisega.

Tudengite eestkostjana debatil osalenud teise kursuse üliõpilane Kaspar Kruup hindas, et «Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse» eelnõus on üliõpilastele sümpaatsed punktid laialivalguvad, vaenulikud aga väga selged.

Kruup tõi näiteks akadeemilise puhkuse, mille ajal tulevikus enam õppida ja ainepunkte koguda ei saaks.

«Seda põhjendatakse argumendiga, et seni on osas ülikoolides olnud võimalik akadeemilise puhkuse ajal õppida, osas mitte. Seega on eesmärk teha nii, et kõigil oleks võrdselt halb,» ironiseeris ta.

Tasulise õppe jõudsa kärpimisega tekiks Kruubi arvates olukord, kus paljud tudengid, kes oleks valmis enda koolitamise eest ülikoolile maksma, avalik-õiguslikku ülikooli ei mahu.

«Tasuta õppekohta riik kõigile anda ei saa, seega läheks osa inimesi, kes oleks valmis maksma, õppima hoopis välismaale,» ennustas Kruup. «Paljud neist, kes on õppinud seni tasulises õppes, astuvad aga uuesti sisse, et saaks õppida tasuta. Sellise ebaausa konkurentsiga jäetakse veelgi rohkem tudengikandidaate ukse taha.»

Liiga palju õppekavu

Jaak Aaviksoo lisas õilmitseva tasulise kõrghariduse kriitikaks, et ilmselgelt on Eestis pakutud raha eest halvakvaliteedilist haridust. Eesti kõrgkoolides kehtestatud 625 õppekava pidas haridus- ja teadusminister kohaseks meist kümme korda suuremais riikides.

«Tartu Ülikoolil soovitaksin ma oluliselt oma latti tõsta. Siis ei avaldaks ülikooli õppejõud artikleid tudengeist, kes ei oska lugeda ega kirjutada,» arvustas Aaviksoo.

Tagasi üles