Marko Siller: ettevõtja vastutab ühiskonna arengu eest

Rohelise trükiteenuse poolest tuntud Ecoprint kasutab näiteks ainult looduslikku trükivärvi. Foto: TPM

Äsja lõppes Eestis ettevõtlusnädal, mille keskmes olid ettevõtluskultuuri ja vastutustundliku ettevõtluse teemad. Mis pärast seda nädalat Eestis nüüd muutub ja kelle võimuses need muutused on?

Küsige iseendalt, kes peaks tegelema ühiskondlike kitsaskohtade kaotamisega. Enamasti veeretame tolle koorma ikka riigi kaela, uskumata isegi, et sel moel aetakse asju alati kõige efektiivsemalt. Saab vähemalt enda pealt vastutuse ära veeretada.

Ometi peaksime iseenesest mõistetavana võtma ka ettevõtete vastutust anda oma (vabatahtlik) panus kogukonda ja loodust puudutavate probleemidega tegelemisse. Sõltub ju iga ettevõtte edu sellest, kuidas läheb ühiskonnal, kus ta tegutseb. Peaks olema loomulik, et ettevõtted ise kannavad ümbritseva arengu eest hoolt. Aga on ka teisi põhjuseid.

Vastutustundlik opereerimine ja pikas perspektiivis mõtlemine on selgelt üks nüüdisaegse ja uuenduslikult mõtleva ettevõtte tunnusjoon. Põhjamaades ei ole enam võimalik müüa toodet või teenust ilma «rohelise sildita», sest sealsed inimesed usuvad sellesse ja on valmis ka rohkem maksma. Omanike ja juhtide mõistmine, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine on vajalik, võib mõnel juhul otsustada ka ettevõtte eksisteerimise viie või kümne aasta pärast.

Aga me liigume põhjanaabritele järele. Ettevõtete endi initsiatiivil on kooskäimist alustanud vastutustundlike ettevõtete mõttekoda, kus räägitakse «kas» asemel «miks» ja «kuidas», ning juba neljandat aastat järjest löövad kümned ettevõtted kaasa vastutustundliku ettevõtluse indeksi koostamisel.

Kuigi indeks on aluseks Eesti vastutustundlike ettevõtete pingerea loomisele, kannab see eelkõige enesehindamise vahendi rolli: kuidas me praegu oma ettevõtet juhime ja milles seisneb meie vastutustundlikkus. Hindamisprotsessi läbimine ja Ernst & Youngi audiitorite ning valdkonna ekspertide hinnangud annavad ettevõttele selgema pildi, kuidas vastutustundlikkuse varal aidata kaasa jätkusuutliku ärimudeli kindlustamisele. Ja üha enam leiab nutikaid näiteid ettevõtetest, kes seda teed sammuvad.

Rohelise trükiteenuse poolest tuntud Ecoprint kasutab näiteks ainult looduslikku trükivärvi, eelistab spetsiaalset trükipaberit, kasutab trükikoja niisutamiseks sademevett, kütab ruume tootmisseadmete jääksoojusega ja soojendab vett päikesepaneelidega. See kõik on aidanud neil saavutada märkimisväärset edu nii kodus kui ka Skandinaavia turule eksportides.

Microsoft Estonia teeb juba aastaid Veebivenna projekti, kus koomiksite ja õppematerjalide abil süvendatakse laste ja nende vanemate internetiohutuse alaseid teadmisi. Lisaks on nende ettevõttes juurutatud süsteem, kus töötajatel on võimalus võtta aastas kolm lisapäeva palgalist puhkust, et vabatahtlikuna osaleda ettevõttevälistes heategevuslikes projektides.

Või toome näiteks Prisma Peremarketi ja Humana sorteerimiskeskuse. Esimene on korraldanud kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi üles kasutama poes ostunimekirju, et ostlemine oleks lihtne, ratsionaalne ja kliendile soodne. Teine aga pakub töötajatele autokompensatsiooni vaid juhul, kui tööle ja koju sõitev auto on täis samas piirkonnas elavaid töökaaslasi.

Selliseid lugusid on veel. Koos ettevõtluskultuuri küpsemisega on meil ka üha enam ettevõtjaid, kes ise näevad, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid investeering ettevõtte pikaajalisse arengusse ja püsimajäämisesse.

Ometi on arenguruum suur, et Eesti ettevõtted oleksid senisest enam suutelised nägema oma äriedu võtmena ümbritseva inim- ja looduskeskkonna suhtes vastutustundlikku tegutsemist. Ja sellest võidab kogu ühiskond. Muudatused on meie enda teha.