Sümpoosion uurib eestikeelse teaduskultuuri säilimist

Kas eesti keel ja kultuur jäävad püsima? Kas väikestel keeltel on üldse üleilmastuvas maailmas mingit ellujäämisvõimalust? Sellised teemad tulevad jutuks 20. – 22. oktoobrini, mil Tartu Ülikool võõrustab rahvusvahelist sümpoosioni «Keel ja identiteet».

Üks peaesinejaid, Tartu Ülikooli eesti keele didaktika professor Martin Ehala leiab, et sama kahjulik kui tugev inglise mõju eesti keelele, on ka üleliigne rahvustunne ja n-ö vanast kinnihoidmine.

«Konservatiivne rahvuslus on vajalik nagu äädikas marinaadis – kui seda on liiga vähe, läheb kõik roiskuma. Aga kui seda on liiga palju, ei taha seda keegi süüa,» kommenteeris Ehala pressiesindaja vahendusel.

Tema hinnangul mõjub kultuuriruumi liigne ideologiseeritus, eriti selline, mis üles ehitatud vastandustele - meie või nemad, eestlane versus venelane -  need pärsivad vaba ühiskondlikku mõttevahetust.

«Keeleküsimused on inimeste ja ühiskondade enesemäärangus kesksel kohal. Ometi seavad paljud Euroopa ühiskonnad end raske valiku ette kultuurilise ja ärilise üleilmastumise veetluse ning kohaliku eripära väärtustamise vahel,» selgitas sümpoosioni üks korraldaja, Tartu Ülikooli rahvusvahelistumise nõunik Virve-Anneli Vihman.

Tema sõnul seisavad sama dilemma ees ka ülikoolid, kes ühelt poolt ihkavad rahvusvahelistuda ning püsida maailma konkurentsis, teisalt tunnevad vastutust kohaliku kultuuri ning rahvuskeelse teaduse edendamise eest.

Arutelus osalevad Euroopa keelepoliitika kujundajad ja tunnustatud keeleteadlased meilt ning mujalt. Teiste seas esinevad kunagise Euroopa vähemuskeelte büroo president Neasa Hegarty (Iirimaa), California osariigi Long Beach’i ülikooli keele ja antropoloogia professor Alexanda Jaffe ning Trinity kolledži (Dublin, Iirimaa) germaani uuringute osakonna professor Jürgen Barkhoff. Sõna saab ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.