Maailma andekamad füüsikanoored tulevad Eestisse võistlema

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füüsikavalemid Tamme Gümnaasiumi füüsikaklassi seinal.
Füüsikavalemid Tamme Gümnaasiumi füüsikaklassi seinal. Foto: Margus Ansu / Postimees

Järgmise aasta suvel korraldab Eesti ülemaailmse füüsikaolümpiaadi, kuhu oodatakse ligi 500 andekat noort üle kogu maailma. Korraldajate kinnitusel on nad kutsunud noortele esinema ka ühe Nobeli preemia laureaadi.

«Meil on tulemas 1000 inimese ringis 95 riigist, iga riik võib võistlema saata kuni viis õpilast,» rääkis füüsikaolümpiaadi korraldav Tartu Ülikooli teaduskooli juht Viive Sepp. Sepa sõnul on olümpiaadi korraldajad juba kokku leppinud ühe Nobeli preemia laureaadiga, kes Tartusse esinema tuleb. Kes see on, ei soostunud Sepp esialgu ütlema. «Seda traditsiooni (Nobeli preemia laureaadi kutsumine – toim) püütakse hoida, aga mitte kõik riigid pole sellega hakkama saanud,» sõnas Sepp.

Korraldaja kinnitusel ei saa Eesti hoolimata oma korraldajamaa staatusest võistlusele tavapärasemast rohkem võistlejaid saata. Küll aga püüavad maailma helgemad pead parimat enda seast välja selgitada Eestis koostatud ülesandeid lahendades.

Sepp on kindel, et sellise suurürituse korraldamine tuleb Eestile igati kasuks. «Kui me mõtleme sellele, et meil tulevad siia maailma tipud, tulevased Bill Gatesid, Steve Jobsid, Nobeli preemia laureaadid ja me loome kuvandi Eestist kui innovaatilisest ja haridust väärtustavast väikeriigist, kus on täiesti arvestatavad tingimused õpinguteks ja teadustööks,» põhjendas ta.

«Kui me selle ürituse teeme korralikult, siis ma arvan, et see jääb neile eluks ajaks meelde ja olles nii emotsionaalselt seotud Eestiga, on nad avatumad edaspidiste kontaktide jaoks mis iganes valdkonnas,» lisas ta.

Järgmise aasta juuli keskel toimuva olümpiaadi üritused jagunevad Tallinna ja Tartu vahel.
«Õpilaste programm on Tartus ja rahvusvaheline žürii töötab Tallinnas,» selgitas Sepp. Ürituse kahes kohas toimumise üheks põhjuseks on see, et nii suure ürituse korraldamise jaoks jääb Tartu pisut väikseks. Kuigi ainult pealinnas oleks sellist üritust Sepa sõnul lihtne korraldada, loodavad organisaatorid, et kahes linnas toimumine annab olümpiaadile laiema kõlapinna. «Teiseks on Tartus ülikool ja Ahhaa-keskus ja ma arvan, et õpilastel on see programm huvitavam,» lisas teaduskooli juht.

Rahvusvahelist olümpiaadi korraldavad riigid kordamööda. Eesti liitus rahvusvaheliste olümpiaadide liikumisega kümme aastat tagasi. «1996, kui Jaak Aaviksoo oli esimest korda haridusminister, siis ta andis kirja, et oleme valmis olümpiaadi korraldama aastal 2012. Nüüd on Aaviksoo taas tagasi ning peab sellega hakkama saama ja raha leidma,» selgitas Sepp. Järgmise aasta riigieelarvest on olümpiaadi korraldamiseks ette nähtud 2 miljonit eurot.

«Seda liiga palju ei ole, arvestades sellega, et me peame need tuhat inimest toitlustama, majutama, pakkuma neile kultuurilist meelelahutust, ekskursioone,» tõdes Sepp. Korraldajad loodavad Tartu ja Tallinna linnavõimude abile ning otsivad ka sponsoreid. «See on kallis, aga ma arvan, et see tuleb meile mitmekordselt tagasi,» kinnitas teaduskooli juht.

Juba praegu otsivad füüsikaolümpiaadi korraldajad vabatahtlikke, kes 15. - 24. juulini toimuval üritusel kaasa lööks. «Meil on vaja sisustada kümme tegusat ja toimekat päeva, mis jääksid inimestele meelde. Iga riigi võistkonnale oleks vaja giidi, kes nende heaolu eest hoolitseks,» rääkis Sepp. Aga vabatahtlikele on pakkuda tööd ka pressikeskuses, kultuuriürituste ja võistluste korraldamisel.

Tagasi üles