/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/06/21/640126t1h3e2e.jpg)
Järgmise nädala reedel esimest korda valitavasse Tartu Ülikooli senatisse pürgijate vahel kujunes pea olematu konkurents. Socialia valdkonnas piisab valituks osutumiseks ühest häälest.
Tartu Ülikooli senatisse on kesine konkurents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta alguses volitused saav senat otsustab näiteks õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise ning tal on ühekordne vetoõigus nõukogu otsusele võtta vastu ülikooli eelarve.
Senatit juhib rektor, viis liiget nimetab üliõpilasesinduse üldkoosolek järgmiseks nädalaks. Ülejäänud 16 liiget valivad Tartu Ülikooli õppejõud, teadustöötajad ja ülikooli asutuste direktorid. Igale valdkonnale – realia et naturalia, socialia, medicina ja humaniora – kuulub neli kohta.
Võimalik väiksem senat
16 kohale pretendeerib 21 inimest: Leho Ainsaar, Jüri Allik, Hele Everaus, Toomas Haldma, Priit Kaasik, Ruth Kalda, Marco Kirm, Maia Kivisaar, Birute Klaas-Lang, Marju Lauristin, Art Leete, Margus Lember, Enn Lust, Irja Lutsar, Raul Narits, Erik Puura, Ain Riistan, Anti Selart, Margit Sutrop, Alan Tkaczyk ja Jaak Vilo.
Realia et naturalia neljale senati kohale esitati seitse kandidaati, medicina ja humaniora kohtadele viis ja socialia’sse ainult neli nime. Kõik socialia kandidaadid oleks senatis ka juhul, kui saaksid kõigest ühe hääle.
Tartu Ülikooli õigusnõunik Aliis Liin märkis, et see variant on võimalik, kuid ülimalt ebatõenäone, sest reglemendi järgi pidi iga esitatava kandidaadi selja taga olema vähemalt 15 inimest, kellel on senati valimise õigus.
«Kui kandidaate oleks sadu, võiks tulla kõne alla variant, et mõni neist ei saa ühtegi häält, aga praeguses olukorras, olen veendunud, seda ei juhtu,» arutles Liin.
Tartu Ülikooli senati esimese koosseisu valimise kord näeb ette, et mõne liikme lahkumisel asub tema kohale valimistel suuruselt järgmise häältesaagi saanu.
Liin nentis, et socialia valdkonna esindaja kõrvalejäämisel väheneks senati koosseis ühe liikme võrra. Seadusega vastuolu poleks, sest seadus ütleb, et senatis on lisaks rektorile kuni 21 liiget.
«Põhimõtteliselt on variant, et nõukogu otsustab, et senat jääbki väiksemaks või tuleb selle jaoks vastu võtta uus kord,» kõneles Liin. «Kui sellist olukorda ei teki, siis pole ka uut korda tarvis.»
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis möönis, et senati kandidaate võinuks kindlasti rohkem olla.
Paljud niigi hõivatud
«Kuna teaduskondades käis arutelu võimalike kandidaatide üle, siis tõenäoliselt esitati need, keda arvati suutvat paremini akadeemilistele küsimustele lahendusi leida,» arvas Karis. «Samuti on teada, et paljud õppejõud-teadlased on niigi hõivatud, vähemalt parem osa neist, mistõttu ei peetud võimalikuks senatisse kandideerida.»
Karise hinnangul võis kandideerimine jääda tagasihoidlikuks ka põhjusel, et senat valitakse esimest korda ja paljudele on senati liikme roll veel ebamäärane.
Senat ja nõukogu
• Tulevast aastast kehtima hakkava uue Tartu Ülikooli seaduse järgi on ülikoolil kaks otsustuskogu: 22-liikmeline senat ning 11-liikmeline nõukogu.
• Nõukogu ametiaeg on viis aastat. Senati ametiaja määrab TÜ uus põhikiri, mille senat vastu võtab ning nõukogu kinnitab 2012. aasta 1. märtsiks.
Allikas: TÜ seadus, TÜ senati valimise kord