Maja kadumine teeb karlovlastele tuska

Eha 32 maja asemel Eha ja Kitzbergi ristmikul on Karlovas nüüd üksnes vundamendiauk. Foto: Sille Annuk

Karlova selts peab lubamatuks, et miljööväärtuslikus linnaosas lammutati linnavõimude heakskiidul Eha 32 puumaja, et ehitada selle krundile kiviseintega koopia.

Kui suve lõpul algas Eha ja Kitzbergi tänava nurgal asuva puumaja remont, olid Karlova seltsi liikmed rõõmsad, et veel üks maja selles linnaosas saab korda. Ent ühel hetkel olid kohalikud elanikud tunnistajaks, et maha ei võetud üksnes vana laudvoodrit, vaid terve maja.

«See oli väga ilus maja,» ütles Karlova seltsi juhatuse liige Ahto Külvet. Nüüdseks on selts teada saanud, et maja ehitatakse uuesti üles, aga mõru maik on asjal siiski. Nimelt on linnavõimud aktsepteerinud seisukohta, et uue maja võib ehitada ka kivist seintega, kuid selle välisilme tuleb samasugune, nagu oli vanal majal.

Hilinenud ekspertiis

Linna arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid selgitas, et esmalt andis linn ehitusloa maja rekonstrueerimiseks ja loas oli kirjas, et kõik osad, mida kannatab säilitada, tuleb säilitada. Konstruktsioonide avamise käigus olla selgunud aga, et maja on väga halvas seisukorras.

Seda seisukohta kinnitas firma Haspo tehtud ekspertiis, mille järgi pole konstruktsioone mõtet säilitada. Ehitusekspert Aavo Tari ütles, et puitkonstruktsiooni kordategemine ja plommimine olnuks majanduslikult ebamõistlik, sest alles olid vaid esimese korruse seinad – ülejäänu oli lammutatud. Ent kui ekspertiis oleks tehtud enne suurt lammutamist, kas siis võinuks järeldus olla teistsugune? «Võib-olla,» sõnas Tari.

Nii andiski linn Raidi sõnul loa asendada vanad puitkonstruktsioonid kiviseintega. «Valmib täpselt samasugune maja,» ütles Raid. Ta lisas, et miljööpiirkonda arvestades on olulisem maja välimus kui see, millisest materjalist on laudise alla jääv konstruktsioon. Kas õigem on puit või kivi, on tema sõnul eelkõige maitse asi.

Hoone üks omanikke Ülo Karis ütles, et maja vilets seisund tuli talle halva üllatusena, sest ta ise on vana fänn ja lootis taastada vana maja. «Kui ehitaja ütles, et sellest ikkagi asja ei saa, olin päris tige,» ütles Karis.
Uue konstruktsiooni koha pealt oli tema sõnul valida, kas villasoojustusega puitkarkassmaja või kiviseintega maja, sest uus palkmaja ei oleks seal kõne alla tulnud.

Kas vanast majast mõni osa peale vundamendi uude majja saab, selles oli Karis kõhklev.

Raid lisas, et omanik on asju ajanud korrektselt ja kusagil pole öeldud, kui palju tohib rekonstrueerimisel vana maja lammutada – kui alles jääb ka üksnes vundament, nagu praegu, mahub tegevus ikkagi rekonstrueerimise mõiste alla.

Linna kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik ütles, et vanade ehitiste puhul on vahe siiski selgelt olemas – kui annab valida, siis ei soosi linn puidu asendamist kiviga. Praegu aga tugineti eksperdiarvamusele.

Kogukonna arvamus

Metsallik ütles, et krundi omanik taotles hoopis uue hoone ehitamist, kuid sellega ei saanud linn nõustuda, toimetada tuleb siiski projekti ja väljastatud ehitusloa alusel.

Pealegi ütleb Karlova teemaplaneering, et kui miljööväärtusega hoone lammutatakse, tuleb uue hoone ehitamisel taastada hoone kuju ja välisilme.

Karlova seltsi arvamus on aga kivi-puidu küsimuses märksa jäigem: Karlova puitlinnaosas palkmajade remontimine puitvoodris kivimajadeks ei ole aktsepteeritav.

Väidetega, et puitkonstruktsioon on halvas seisukorras, võiks Külveti sõnul põhjendada poolte Karlova majade kivimajadeks ümberehitamist.

«Nüüd kerkib Eha ja Kitz­­bergi tänava nurgale kunagise hoone kivisisuga koopia. Me ei taha, et kogu Karlovaga nii läheks,» seisab Külveti saadetud kirjas.