/nginx/o/2011/09/30/773448t1ha960.jpg)
Aitäh, Priit! Ka nende suurte koeraomanike poolt, kelle koer(ad) on pargis ja tänaval lühikese, kas 40-sentimeetrise või meetri ja 20 sentimeetri pikkuse rihma otsas ja kes ka koristavad oma koera järelt. Suure koera omanikud saavad üldiselt alati pahameele osaliseks.
Ka minul on suur koer, kuldne retriiver, sõbralik ja õrna hingega. Käime temaga puuetega laste laagrites, sest Ro on teraapiakoer. Kaks korda on talle pargis kallale tuldud – minu koer on olnud kinni, teine koer lahti. Minu koer ei kaitse ennast, ei tee midagi, vaid laseb teisel pureda, ja ka mina ei saa midagi teha, sest karjumine ründavat koera ei ehmata. Pärast oleme olnud mõlemad šokis.
Ma käin temaga viiendat aastat iga päev kolm korda Tähtvere pargis jalutamas.
Täna hommikul juhtus siis see, mida olingi kartnud pärast Priit Pulleritsu artikli lugemist.
Mu elukaaslane oli koeraga pargis, koer rihma otsas kinni, üks jooksja möödus neist ning koer julges tema poole hüpleva sammu teha ja hingata. Seepeale hakkas jooksja halvustaval toonil tänitama: kas see ongi see Pulleritsu koer, kellest ta Tartu Postimehes kirjutas.
Kui mina olen seaduskuulekas ja hoian oma koera rihma otsas ning kui pargis on lubatud viibida kõigil, siis võiksid ka jooksjad olla mõistvamad ja teha koeraga inimesest möödudes kolm kõndivat sammu või joosta väike kaareke.
On ju naeruväärne hakata mõõtma, kellel oleks pargis rohkem õigust olla, igaüks peaks teistega arvestama.
Ja veel. Linnavalitsus ei ole pannud pargi äärde üles silte, et koertega pargis viibimine keelatud. Koertel ei ole mitte kuskil võimalust vabalt olla, kas või korrakski, kas pole see loomade ahistamine? Pargis ei tohi, metsas ei tohi, aga koertepidamine ei ole ju ka ära keelatud.
Linnavalitsus võiks rajada koertele jalutusplatse, kus koerad saaks veidigi vabalt ringi joosta. Tartu võiks olla ka loomasõbralik linn.
Mõistan, et linn ei jõua igale poole, olen nõus aitama ise talgute korras ehitada jooksuala, kui vaid linn annaks selleks loa ja koha.
Samal teemal: Priit Pullerits, «Suurte lahtiste koerte terror», TPM 4.10