Mullu septembris ühe õhtu jooksul Tartu vallas kaks eakat naist mõrvanud August Burkevitš (59) töötas otsekui professionaal, kes valmistas veretööd hoolikalt ette. Tema tabamisel sai määravaks kaasinimeste osavõtlikkus.
Roimari aitas tabada inimlik hoolivus
10. oktoober 2011, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel mõistis Tartu maakohus Burkevitši eluks ajaks vangi. Kohtunik Rutt Teeveer põhjendas maksimumkaristust mõrvade erilise julmusega, aga ka sellega, et varasemad karistused ei ole Burkevitšile mingit mõju avaldanud ning ta on ühiskonnale ohtlik.
Võimalus kohtult ennetähtaegset vabastamist taotleda avaneb Burkevitšil esimest korda 30 aasta pärast ehk 89-aastaselt.
«Tegin väga paha teo,» ütles Burkevitš pärast kohtuistungi lõppu, lisades, et kahetseb tehtut ning palub kannatanute ees vabandust.
Tema kaitsja, vandeadvokaat Anti Aasmaa märkis, et kaebab kohtuotsuse tõenäoliselt edasi, sest tahab kuulda, mida arvavad nii karmist karistusest kõrgema astme kohtud.
Kaotas kinga
Lähte ümbruse elanikud räägivad, et nende ööd on mullu 18. oktoobrist saati vaiksed ning uni märksa rahulikum. Koeradki ei haugu enam. Just sel ööl viis politsei kaasa endises kauplusehoones elanud August Burkevitši.
Möödunud aasta 16. septembri õhtul kella kaheksa paiku sõitsid mööda Jõhvi–Tartu maanteed autoga kaks meest. Kobratu külast möödudes märkasid nad teeäärsest majast kerkimas suitsu. «Lähme tagasi,» ütles meestest vanem murelikult ning auto pöörati ringi.
Maja juures sai meestele selgeks, et ruumides lõõmab tulekahju. Kiirelt kutsusid nad kohale päästjad.
Lõuna ringkonnaprokuröri Toomas Liiva hinnangul võis just nende inimeste hoolivus saada kuriteo lahendamisel määravaks.
Selleks ajaks oli 83-aastane perenaine Maimu juba surnud. Eaka naise kirvega tapnud mõrtsukas viibis aga tõenäoliselt alles majas.
Et roimaril läks lahkumisega kiireks, sellest andsid tunnistust köögilauale kõrbema jäänud rahatähed. Tuhkatriinu kombel tuhatnelja põgenedes kaotas mees läbi sahvriakna pugedes jalast kinga. Läbi võsa joostes kadus peast ka sonimüts.
Kohtus muutis Burkevitš oma varasemat tunnistust ning hakkas mõrvu eitama. Just kriminaalpolitseinike võetud DNA kaotatud kingalt ja mütsilt tõendas eksimatult mehe ränka süüd.
Veel püüdis Burkevitš kohtus süükoormat kergendada väitega, et ei tapnud naisi omakasu motiivil ega võtnud majast midagi kaasa. Ka selle väite ümberlükkamiseks leidis politsei tõendi: põgenedes pudenes Burkevitšil peost raha täis ümbrik. Selleltki leiti jälgi mehe DNAst.
Samas Kobratu majas käis Burkevitš röövretkel ka 2009. aasta novembris. Vägivallaga võttis ta toona naiselt ära ligikaudu 7000 krooni. Lõplikku süüd selleski kuriteos tõendas taas DNA-test. Mehe näpujälgi leidsid uurijad naise rahakotilt.
Ei saanud raha
Kobratus elanud Maimu oleks ehk tänaseni meie hulgas, kui rahahädas Burkevitš saanuks soovitud summa naaberkülast Vedult. Seal tungis ta samal õhtul pisut varem 77-aastase Tiiu talumajja ning surmas naise kaasa võetud sõrgkangiga.
Kuriteojälgede varjamiseks süütas Burkevitš ohvri maja ka Vedul. Raha ta aga naise elamisest ei leidnud, sest seda hoidis Tiiu alati pangas.
Mõrvapaikadesse jalgrattal saabunud Burkevitš pedaalis Kobratust Tartu suunas, kuid jättis oma sõiduriista peagi maha. Kraavist leitud kaherattaline aitas kriminaalpolitseinikel piltmõistatust kokku panna.
Terve ööpäeva istusid Tartu kriminaalpolitseinikud ümber laua ning töötasid asitõendite kallal. Järgmise päeva hilisõhtuks sai selgeks, et otsida tuleb Lähte endises kauplusehoones elavat mustlasmeest, kes oli seadusega pahuksis olnud ka mitmel korral varem.
Lahenduseta veretöö
Vaatamata Vedu ja Kobratu mõrvades süüdimõistmisele jääb õhku kahtlus, et inimelu kallale on Burkevitš kippunud ka varem. 2010. aasta alguses leiti Tartu vallast Metsanuka külast kirvehoopidega tapetud 72-aastase Virve surnukeha. Naise elamine oli põhjalikult segamini paisatud.
Prokurör nõustus, et mõrvade käekiri on sama, kuid Burkevitš ei ole seda veretööd omaks võtnud. «Kriminaalmenetlus pole lõppenud ning siiani käib kogutud tõendite analüüsimine,» kinnitas Liiva.