/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/10/09/785736t1ha76c.jpg)
Tartu Ülikooli semiootikud usuvad, et nende kasutada on nüüd maailma parim erialane raamatukogu, sest see täienes enam kui 3200 raamatu ning 700 ajakirjaköite võrra, mis kuulusid Thomas Sebeokile.
Semiootikakorüfee kink rikastab Tartu Ülikooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ungari juurtega zoosemiootika rajaja, maailma mõjukaima semiootikaajakirja Semiotica peatoimetaja Sebeok töötas kogu elu Ameerika Ühendriikides Bloomingtonis asuvas Indiana Ülikoolis.
2001. aastal 81-aastasena surnud teadlane jõudis eluajal külastada Tartut kolmel korral.
Jätk esimesele kingile
Professor Juri Lotmani, Semiotica kaastoimetaja kõrval kuulus Sebeoki sõprade hulka ka praegune Tartu Ülikooli semiootikaosakonna juhataja professor Kalevi Kull.
«Sebeok austas väga Lot-manit ja tema koolkonda, mis on ka põhjus, et tema raamatukogu siia toodi,» selgitas TÜ kultuurisemiootika professor Peeter Torop.
Thomas Sebeoki raamatukogu ühe tervikliku osa, umbes tuhandest köitest koosneva bio- ja zoosemiootilise kirjanduse kogu, sai ülikool endale juba viis aastat tagasi. Nüüd lisandus ligi 4000 trükist.
«Võib öelda, et kusagil maailmas ei ole täielikumat ja väärtuslikumat semiootikaraamatukogu kui Tartus,» hindas Kalevi Kull.
Kulli sõnul sisaldab mahukas kingitus üldsemiootika ja kultuurisemiootika, aga ka teiste semiootikaharude teemalisi trükiseid ning katab semiootikaajaloost kõige olulisema osa. Kulli sõnul annavad paljudele raamatutele erilise väärtuse kuulsate semiootikute omakäelised pühendused tiitellehel, samuti pliiatsiga lisatud ääremärkused.
«Sebeok oli ju kõigi maailma juhtivate semiootikute isiklik sõber,» tähendas Kull. «Veel on selles kogus eriti väärtuslikud väikesetiraažilised semiootikaajakirjad, mis enam ei ilmu.»
Raamat ootab riiulit
Sebeoki raamatute täieliku nimistu koostamine ja süstematiseerimine seisab lähikuudel ees, esialgu on need kastides Jakobi tänava Philosophicumi keldris. «Kuna me just kolisime siia majja, siis raamaturiiuleid alles ehitatakse,» märkis Kull.
Kalevi Kull ja Peeter Torop hindasid, et ümmarguselt kümnendik Sebeoki kogust dubleerib semiootika osakonna raamatukogu.
Kulli arvates on see isegi hea, sest semiootikatudengeid on kaunis palju ja nii väheneb tõenäosus, et nad peavad teineteise järel lugemisvõimalust ootama.
Sebeok ja tema kogu
• Thomas Albert Sebeok (pildil) sündis 1920. aasta 9. novembril Budapestis ning suri 2001. aasta 21. detsembril Bloomingtonis.
• 1941. aastal Chicago Ülikooli lõpetanud Sebeok alustas soome-ugri keeleteadlasena. Hiljem kaldus tema huvi mitteverbaalse kommunikatsiooni uurimisele. Ta oli üks zoosemiootika rajajaid.
• Väljaspool semiootika piire avaldas ta töid antropoloogia, bioloogia, folkloori, lingvistika ja psühholoogia vallast. 1969. aastast kuni surmani oli Sebeok mõjuka ajakirja Semiotica peatoimetaja.
• Esimene, umbes tuhandeköiteline osa Sebeoki isiklikust raamatukogust jõudis kingina Tartu Ülikooli 2006. aastal. Septembri lõpul lisandus ligi 4000 köidet.
Allikad: TÜ, Vikipeedia