TTK andis laenu firmale, mis seda pangast naljalt ei saa

Pildil Tarmo Punger.

FOTO: Margus Ansu

Riigi suurimate hulka kuuluv tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv andis mullu 6,2 miljoni kroonise kinnisvaralaenu firmale, mille omanik pankadelt naljalt laenu ei saa.


Tartu Tarbijate Kooperatiiv on oma Tartus asuvate kaubanduskeskuste ja maapoodide võrguga riigi suurimaid tarbijaühistuid ning ka Lõuna-Eesti suurim kaubandusorganisatsioon. Vaid mõned üksikud väärika ajalooga TTK 40 000 liikmest teavad aga seda, et kaubandusettevõte läks laenuturule. Ehkki laenamine pole kooperatiivi põhikirjaline tegevus, ei ole ettevõtte juhtkond vaevunud enne nii põhimõttelist muutust üldkoosolekult luba küsima.

Tarmo Pungeri ajal on TTK varade maht kasvanud ja ettevõte elas masu kenasti üle. Nüüdki väidab ta, et laenu andmine firmale Vikerkaare Majad oli täiesti lollikindel äri, mis toob ühistule igal juhul rohkem kasu kui raha hoidmine pankade fondides.

Pankrotimeister

Intresse on 6,2 miljoni kroonise laenu pealt laekunud 39 000 eurot. Riskilaenu teeb aga TTK ärist fakt, et Vikerkaare Majade omanikul Martin Saarsel on olnud pidevaid maksehäireid pankadele.

Saarse on olnud ka osanik ja juhataja firmas Ovoc Zalecino, mille nimi oli Snorge Ehitus, enne kui ta andis kõrvuni võlgades ettevõtte üle ühele kreeklasele ja Venemaa kodanikule. Ainuüksi maksuvõlgu on sel variisikute käes oleval firmal 366 000 euro eest.

Äripäev kirjutas 2009. aastal, et samanimelise kreeklase ja Irkutskis elava venelase sattumine firmade juhatusse viitab just nimelt tankistide kasutamisele. Tegu oli klassikalise pankrotiskeemiga ja pankrotihaldurid on sedalaadi võlgnikega püsti hädas – katsu sa selliseid kätte saada. Aga nüüd siis sai sellesama skeemi autor Saarse TTK-lt laenu, et osta pankrotipesast kortereid ja müüa neid edasi.

Pungeril on riskilaenust oma arusaam – tema väidab, et 6,2 miljoni kroonine laen on tagatud 10 miljoni krooni suuruse hüpoteegiga ja see on piisav varu. Küsimusele, kas TTK juht enne laenu andmist Saarse nime ka guugeldas või tutvus krediidiinfo raportitega, vastab ta eitavalt.

Kas kordagi ei tekkinud küsimust, miks küsib Saarse kõrge 10-protsendilise intressiga laenu tarbijate kooperatiivilt ega võta odavamat raha pangast?

«Meie vaatasime, et projekt kannab ja andsime laenu,» räägib Punger. «Nõukogu otsustas, millistel tingimustel tohime laenu anda – kogusummas võib anda kuni kümme miljonit, hüpoteek peab ületama 1,6 korda väljaantavat laenu ja intress peab olema kümme protsenti.»

Juhi sõnul on TTK-l praegu vaba raha ja kui see pankade fondides vähegi kasvaks, ei vaevaks ta ennast ka laenude väljastamisega.

Küsimus ei ole siiski kaugeltki selles ühes laenus: see laen viitab vaid laiemalt tarbijaühistutega seotud riskidele. TTK-l on nüüd juba mõned head aastad tütarettevõte TTK Investeeringud, milles on väike osalus ka ettevõtte juhtimisega seotud inimestel.

Selle firma alla on tänavu muu hulgas liigutatud Tartu kesklinna magusaim vana kaubamaja kinnistu. Punger põhjendab seda sooviga eraldada TTK grupi kinnisvaraarendus kaubanduse igapäevategemistest.

Omanik on rahvas

2007. aastast on TTK või õigemini selle tütarfirma tegelikult vähemusosanik ka Tartu ühes suurimas kaubanduskeskuses Eeden, sest siis müüdi enamusosalus Salvesti konservitööstuse omaniku Veljo Ipitsa firmale. Pungeri sõnul peeti läbirääkimisi teistegi huvilistega ja lõppkokkuvõttes sündis erakordselt kasulik tehing.

Tarbijaühistud on erakordselt haavatavad süsteemid seetõttu, et kõigi nende tuhandete liikmete hulgas on väga vähe selliseid, kes ühistu käekäigu vastu sisulist huvi tunnevad. TTK viimasel üldkoosolekul 2009. aastal oli Vanemuises esindatud tuhatkond liiget 40 000st ja see oli veel lausa suurepärane tulemus.

Tarbijaühistu käekäik sõltub üldkoosoleku valitud nõukogust ja omakorda selle poolt paika pandud juhatusest. Tegelikult hääletavad ühistute liikmed üldkoosolekutel juhatuse soovide järgi, erandiks on juhud, kuni probleemid on muutunud juba pea ületamatuks.

Üks väheseid TTK tegevuse sisu vastu huvi tundvaid tavaliikmeid on Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan. Tema oli ka ainus realiige, kes käis tänavu majandusaasta aruande kinnitamise koosolekul. Osalejad võis koos juhatuse ja nõukogu liikmetega kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

TTK väljastatud laenu Saan majandusaasta aruandest ei leidnud. Tema sõnul ei tunneta tulundusühistu liikmed, et see kuulub tegelikult neile. «Liikmekaart (loe: Säästukaart) maksab ju 50 krooni,» ütleb ta. «Omanikering on väga hajus ja kõik hoovad on juhatuse ja nõukogu käes.»

Tartu Ülikooli majandusdoktorant Andro Roos on ka ise Tartu hoiu-laenuühistu juht.

«Otsustasin kunagi astuda Tartu Tarbijate Kooperatiivi liikmeks ja küsisin poes koos liitumisavaldusega ka põhikirja,» räägib ta. «Liige on ju ühistu omanik ja peaks teadma, mille omanikuks ta astub. Mind vaadati nagu lolli ning visati siis mulle Säästukaarti tutvustav brošüür – see olevat siis tarbijate põhikiri.»

Soomes on teisiti

Ühistu vorm on Roosi hinnangul iseenesest väga hea, sest see võimaldab jätta kasumi omanike siseringi ehk tarbijale endale. Praegu ei ole liikmetel tarbijaühistutest tema hinnangul aga mingit kasu.

«Vormiliselt on need küll ühistud, sisuliselt aga tavalised aktsiaseltsid nagu Maxima või Selver,» märgib ta. «Soome tarbijaühistute süsteem SOK jagab tekkivat kasumit kord aastas liikmete vahel ja sealt saadavad boonused on palju suuremad, kui saab tavaliste kaubanduskettide kliendikaartidega.»

Lisaks pakub SOK Roosi andmeil liikmeile soodsama intressiga laenu kui kommertspangad.

Eesti Tarbijateühistute Kesk­ühistusse ehk ETK Gruppi kuulub 19 tarbijaühistut. Ühistutel on kokku 83 000 liiget.

Võimu­võitlus ja haihtuv vara

Tarbijaühistutega seotud skandaalid on ajakirjandusele tuttav teema – äsja läks kohtusse Tõrva Tarbijate Ühistu eksjuhi kriminaalasi, võrokesed pidasid aga oma ühistus inetut võimuvõitlust.

Mullu kirjutas Postimees Tõrva Tarbijate Ühistu (TTÜ) eksjuhist Olev Tomsonist. Uue juhatuse poolt politseile esitatud süüteoteadete väitel tegi ta TTÜ varadega aastate jooksul, mida tahtis: müüs ühistule kuulunud krundi soodsalt enda firmale ning vormis Valgas aadressil Tõrva mnt 1 asuvast endisest poehoonest tennise- ja squash’ikeskuse, kus on ka korterid. Seda ühistu raha eest.

Muu hulgas näitas Tomson lugematutel arvetel kulutusi ühistu poodide remondile, hooldusele või seadmete soetamisele. Väidetavalt aga rajati selle raha eest tulevast tennise- ja squash’ikeskust.

Kokku kulutas TTÜ Tõrva mnt 1 hoonestu renoveerimiseks 2007. ja 2008. aastal 1,1 miljonit krooni. Ühe ühistu korteri müüs Tomson aga Valgas oma pojale 60 000 krooniga. Ainuüksi aastatel 2001–2006 omastas Tomson väidetavalt ühistu raha eest mitmesuguseid materjale ja teenuseid suurusjärgus 500 000–700 000 krooni.

Pärast vallandamist 2008. aasta lõpus üritas Tomson endale ühistu arvel veel tervet hulka tööriistu ja töid osta, aga rong oli läinud. Ringkonnaprokuröri poolt kohtusse saadetud süüdistusmaterjali kohaselt tekitas ta ühistule kahju rohkem kui miljon krooni.

Äripäev kirjeldas mullu võimuvõitlust Võru Tarbijate Ühistus – seal tõstis juhtkond liikmemaksu neljakordseks ja viskas teisitimõtlejad ühistust välja. Liikmeskond vähenes üle kahe korra. (PM)

Tagasi üles