Juulis on Lõuna-Eestis uppunud kolm inimest

Siim Kams
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vetelpääste Emajõe linnaujula juures.
Vetelpääste Emajõe linnaujula juures. Foto: Sille Annuk

Lõõmav päike toob randadesse üha rohkem suplejaid. Paraku on ilusal suvel ka varjukülg – Lõuna-Eestis on sel kuul uppunud juba kolm inimest.

Viimane juhtum leidis aset vähem kui kaks nädalat tagasi, 15. juulil Tartumaal, kus Emajõest leiti uppununa keskealine mees. Viljandis uppus päev varem, 14. juulil hüppetornist vette kukkunud 26-aastne mees ja 8. juulil uppus Võrumaal Rõuge vallas 70-aastane mees kodus kümblustünnis.

Kogu Eestis on tänavu aasta algusest uppunud 25 inimest, neist üheksa kaotasid vees elu juunis ja juulis. 2017. aastal uppus kolmel suvekuul kuus ja 2016. aastal seitse inimest.

«Sageli on uppumiste põhjuseks ootamatu vette sattumine, olgu paadist, järsult kaldalt või purdelt,» ütles Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Palavatel suvepäevadel on randades palju suplejaid ning nende hulgas ka alkoholi tarvitanud inimesi, kes kahjuks ei oska alati adekvaatselt ohte ja oma võimeid hinnata. Nii suureneb uppumise risk.

Ohte ei oska hinnata ka väiksemad lapsed. Rannas võib olla küll rannavalve, kuid lapsi tuleb jälgida pidevalt. «Uppuja enamasti uppuma hakates häält ei tee, vaid vajub vaikselt vee alla. Kogu tema energia läheb enese vee peal hoidmiseks ning õhu ahmimiseks,» selgitas Kiik.

Kui märkate vees imelikult käituvat inimest, kes vajub aeg-ajalt vee alla ja vehib kätega, siis võib olla tegu uppumisohus abivajajaga. Talle ise appi minnes peaksite kainelt hindama olusid ning olema kindel oma füüsilistes võimetes ja ujumisoskustes, et appi minnes ei satuks ohtu ka teie elu.

Kindlasti tuleb teavitada võimalusel rannavalvet ja helistada hädaabinumbril 112.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles