Jõgevamaa kuivab ja põleb, jätkuvalt valitseb seal äärmiselt suur tuleoht

23. juulil süttis Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas traktori järelhaagisel 14 tonni heina. Foto: Lõuna päästekeskus

Kuuma ilma ning vähese vihma tõttu on Jõgevamaal terve suvi valitsenud äärmiselt suur tuleoht. Päästjatel on tulnud sel ja eelmisel kuul kustutada ligi paarkümmend metsa- ja maastikupõlengut, ka täna pärastõunal põles Mustvee vallas Ruskavere külas heinamaa.

Riigi ilmateenistuse andmetel tuli Jõgevamaal viimati vihma 20. juulil, sademete hulk oli 4,6 mm. Juulis on selles maakonnas sademete hulk kokku 14,7 mm, mis on ligi viis korda normist (76 mm) vähem.

Juunis ja juulis on päästjad Jõgevamaal kustutanud 19 metsa- ja maastikupõlengut. Tänagi põles Mustvee vallas kolm hektarit heinapõldu, mis süttis tõenäoliselt niitmise käigus niiduki alt lennanud sädemest.

«Ilmekas näide, kuidas kuivas looduses piisab hävitava tulekahju süttimiseks väga vähesest,» ütles Lõuna päästekeskuse valmisolekubüroo juhataja Silver Konksi.

Suure tuleohuga ajal patrullivad päästjad koos keskkonnainspektsiooni inspektoritega metsas asuvatel puhkealadel ja lõkkeplatsidel, et kehtivaid tuleohutusnõudeid ei rikutaks. «Oluline on inimestel teada, et suure tuleohuga ajal ei ole metsas lubatud tuld teha isegi selleks tavapäraselt ette nähtud kohtades ning keelatud on ka grillimine ja suitsetamine,» toonitas Konksi.

Põua tõttu on Jõgevamaal tuleohuindeks taas üle 12 aasta kõrgem kui 12 000. Tänase seisuga on selle kandi tuleohuindeks 13 625. Jõgevamaa suurim tuleohuindeks, 14 455, oli 1992. aastal.

Tuleohuindeks määratakse õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja sajuhulga põhjal. Saadud tulemus näitab tuleohu klassi meteroloogiajaamades ning nende ümbruses. «Paraku on andmeid liiga hõredalt, et lokaalselt väga täpselt tuleohtu kajastada,» nentis riigi ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljaku.

Riigi ilmateenistuse tuleohukaart. Foto: Kuvatõmmis: riigi ilmateenistus

Konksi sõnul on tuleohuindeksi arvutamine teoreetiline ning metsas võib praegu suurt kuivust kogeda praktiliselt igal sammul. «See tähendab, et tegelikult on tuleoht igal pool looduses väga suur,» tõdes ta.

Kui tuleohuindeks kerkib üle 7000, on tegemist viienda taseme tuleohu ehk äärmiselt suure tuleohuga. Tänase seisuga on Eestis äärmiselt suur tuleoht Järva- ja Jõgevamaal. Teistes maakondades on kas suur või keskmine tuleoht.

Eestis oli läbi aegade kõige tuleohtlikum 2002. aasta, kus mitme kuu vältelt valitses kogu mandri-Eestis äärmiselt kõrge tuleoht. 2002. aasta septembris mõõdeti Valgas ka tänaseni kehtiv tuleohu indeksi rekord, 20 581.