Keemiaõpik suitseb ja paugub

Internetiõpiku loojad Jaak Arold (paremal) ja Tavo Romann korraldasid pildistamiseks Chemicumi tõmbekapis katse, mille käigus hakkas sulatatud kaaliumnitraati kukutatud väävlitükk leegitsema ja suitsema.

FOTO: Margus Ansu

«Tuld!» hüüab tellismüüri taha varjunud kiivriga demineerija ning hetk hiljem lahvatab võimsa jõmaka saatel mustast plastpangest taevasse mitmekümne meetri kõrgune veesammas. Ämber on lootusetult ribadeks.

Tartu Ülikooli keemikute internetiõpik «100+ katset keemias» sisaldab 111 keemiakatse teemat ning umbes 250 katseepisoodi, millest paljude kohta passib manitsus mitte proovida seda kodus vannis. Paljud ei sobi ka kooli keemiaklassi.

«Osa katsete ettevalmistus vajab tõsist eeltööd ja katsevahendid võivad olla nii kallid, et neid ei võeta naljalt ette isegi ülikoolis,» tõdes õpiku üks autoreid, Tartu Ülikooli keemiainstituudi assistent Jaak Arold.

Elekter sidrunist

Umbes viis aastat tagasi keemiakatsete videomaterjali kokkupanekut vedama hakates lähtus Arold eeskätt kooliõpikuist. Kokkuvõttes sai ta koos abilistega umbes neli ja pool tundi kestvasse videomaterjali lõviosa põhikooli- või gümnaasiumiõpikute katseist, lisandus ka kooliväliseid katseid.

Aroldi sõnul on materjal mõeldud abiks nii keemiaõpetajaile, õpilastele kui õppejõududele, kuid ka üldisemalt keemiahuvi äratama või süvendama. Ilmselt ei jäta kedagi külmaks näiteks video, milles süüdatakse kolme kirgaskollase sidruni ning vask- ja tsinktraadi abil LED-pirn.

Kõik katsevideod on varustatud videotekstide ja järeltekstidega, kuid arvutihiire abil saab ka ekraanile joonistada või kirjutada.

Jõgeva ühisgümnaasiumi keemia- ja informaatikaõpetaja Neeme Katt, kes on ise paari keemiaõpiku ja kontrolltööde kogumiku autor, hindas Aroldi ja ta kolleegide töö asjalikuks ja õpilasi motiveerivaks.

«Sageli on koolis just raskusi atraktiivsemate katsete tegemisega,» põhjendas Katt. «Esiteks võivad need olla ohtlikud, alati pole ka vahendeid. Sinna on küll võetud ka katseid, mis praegu kooliprogrammi ei kuulu, aga need sobivad kahtlemata keemiast rohkem huvitatud lastele.»

Jõgeva ühisgümnaasiumis saab sirvida «100+ katset keemias» arvutiklassis, samuti projitseerida suurema pildina keemiaklassi ekraanile.

750 tööpäeva tulemus

Neeme Kati hinnangul katab «100+ katset keemias» rahuldaval määral anorgaanilise keemia, kuid netikeemiaõpikut oleks väga tarvis laiendada ka orgaanilisse keemiasse.

«Orgaanilise keemia videomaterjali oleks ehk rohkemgi vaja, sest orgaaniliste ainete reaktsioonide läbiviimine on märksa tülikam nii mürgisuse kui plahvatusohtlikkuse tõttu,» selgitas Katt. «Sageli nõuavad need katsed ka palju aega, et mul saaks enne tund läbi, kui saan katse tehtud.»

Jaak Aroldi rehkendusel on üheksa inimese, neist viie keemiku osalusel loodud õppematerjal neelanud ligi 6000 töötundi ehk 750 täistööpäeva.

Arold tõstis eraldi esile paljudele katsetele taustaks kõlavat elektroonilist muusikat, millest suure osa autor on bioorgaanilise keemia teadur Kaido Viht. Muist helindeid pärineb Jakob Remmeli ning Indrek Valge käe alt.

Täiesti asendamatuks hindas Arold aga keemiateadur Tavo Romanni panust videooperaatori, fotograafi, monteerija ning programmeerijana.

«100+ katset keemias»

• Keemiakatsete netiõpik sisaldab 111 keemiakatse teemat ja umbes 250 katseepisoodi.

• Õpiku koostamisel osalesid Jaak Arold, Tavo Romann, Erika Jüriado, Lauri Sikk, Juho Jalviste, Andres Tennus, Kaido Viht, Jakob Remmel ja Indrek Valge.

• Õpiku suurim rahastaja on olnud Tiigrihüppe sihtasutus, projekti toetasid veel TÜ keemiainstituut, AGA-Eesti ning Regio.

• Netiõpik avaneb küljel www.chemicum.com/ava.htm.

Allikas: Jaak Arold

Tagasi üles