Postimuuseumi näitus esitleb haruldusi

Näituse üks kuraatoreid Helve Schasmin osutab stendile, mis jutustab lühikest aega käibel olnud markidest.

FOTO: Sille Annuk

Postimuuseumi uus näitus jutustab eesti elu kahest põnevast perioodist, ajast nii 20 kui 70 aastat tagasi.

FOTO: TPM

Jutt käib 1941. aasta suvest ja sellele järgnenud Saksa okupatsiooni ajast, samuti 1991. aastast, kui taasiseseisvunud Eesti andis välja oma esimese, riigivapi sümboliga tarbemargi.
Eriti põnevad margilood on loomulikult need vanemad.

1941. aasta suvel otsustasid paljud omavalitsused pärast Nõukogude võimu alt vabanemist kasutusel olnud postmargid üle trükkida. Sündisid «vabastamismargid».

See tähendab, et käibel olnud Vene markidele löödi peale silmatorkav must kiri «Eesti Post». Elva linn sai 1941. aasta juulis sellega Eestis esimesena hakkama. Mõisakülal oli pealetrükiks aga näiteks «Vaba Eesti», Pärnus «Pernau».

Otepääl sündis midagi veel enamat. Seal korraldas kohalik võim oma kujundusega postmarkide väljalaskmise. Margi kujundus märkis Otepääd kui kohta, kus pühitseti Eesti esimene rahvustrikoloor, kavandi valmistas August Valdmaa.

Margid said valmis väheste päevadega ja neid anti välja väärtusega 30 + 30 ja 20 + 20 kopikat, juurdemaks läks Otepää linnavalitsusele sõjapõgenike abistamiseks.

Niisuguste vabastamismarkide kasutamise keelustasid Saksa ametivõimud aga juba kuu aja pärast ning kuni järgmise aasta aprilli lõpuni olid käibel Saksa okupatsioonivõimude välja antud Tartu postmargid. Kunstnikuks oli tartlane Viktor Krass, kelle loodud markidelt võis leida nii haakristi kui kolm lõvi.

Ka olid vahepeal käibel «ülesehitusmargid», mille hinnale juurde märgitud number tähendas, et juba koguti raha ka sõjapurustustes kannatada saanud linnade ülesehitamiseks. Alles pärast seda jõudsid Eestisse Ostlandi Hitleri pildiga margid.

Näituse üks kuraatoreid Helve Schasmin märkis, et põnev on ka kahekümne aasta tagune, taasiseseisvunud Eesti margi lugu, mida ilmestavad värvikad faktid ja statistika.

Näituse kujundaja Jane Liiv lisas, et väljapanek «Hammastega või hammasteta» võtab markidelt veidi maha ka anonüümsust ja tutvustab Eesti postmarke kujundanud kunstnikke.

Küsimusele, kui kaua meil tänapäeval veel marke vaja läheb, vastas näituse teine kuraator Eve Aab, et see on inimeste endi teha.

Haruldane postmark

• 1941. aasta suvel tuli Otepääl käibele päris oma postmark (pildil 2), mis märkis Nõukogude võimu alt vabanemist.

• Seda ja teisi haruldasi postmarke näeb postimuuseumis täna kell 11 avataval näitusel «Hammastega või hammasteta».

• Näitus viib külastajad aastatesse 1941 ja 1991 ning annab ülevaate viimase kahekümne aasta Eesti postmarkidest ja neid loonud kunstnikest.

Loe ka neid

Tagasi üles