Emajõe kalade huku põhjus jäi selgusetuks

Emajõgi.

FOTO: Margus Ansu

Mõni nädal tagasi, 13. septembril märkasid kalamehed Tartu veepuhastusjaama kanali suudmes Emajõel surnud kalu. Hukkunud uimelisi laboris uurida lasknud keskkonnainspektsioon sai vastuseks, et kalad surid loomulikku surma.

Emajõel pidevalt kalal käiv Karl Gregori Kadatski kinnitas Tartu Postimehele, et nägi sel õhtul vee pinnal vähemalt 50 surnud kala. Tema hinnangul leidsid väikesed kalad otsa veepuhastusjaamast jõkke suubuvas kanalis, mille vesi oli sel vihmasel päeval must nagu tökat.

«Tavaliselt on kanali vesi väga puhas,» rääkis Kadatski. «Suvel ujusid seal suured säinad.»

Surevaid kalu neelasid musta ja puhta vee piirilt röövkalad. Taevast sööstsid kergelt kätte tulevat kõhutäit noolima kajakad.

Mustavad sajuveekraavid

Vaatepilt tundus loodusele ohtlik. «Vesi paistis sel õhtul nagu keeks. Seal oli mingi agressiivne aine, näiteks leelis,» pakkus arstina töötav Karl-Gregori isa Anatoli.

«Lasin kalad, mis sain, tagasi, sest vesi oli kalade söömiseks liiga kole,» lisas poeg.

Karl-Gregori helistas keskkonnainspektsiooni ning kutsus inspektori asja vaatama. Ametnik jõudis umbes tunni möödudes teisele poole kanalit ja võttis kaasa mõned umbes seitse sentimeetrit pikad hukkunud haugimaimud.

Mõni päev hiljem käisid kanalit ning selle suubumiskohta vaatamas ka Tartu Postimehe reporter ja Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp. Veepuhastusjaamast voolas kanalisse selge vesi. Mõnisada meetrit allavoolu värvis selle aga mustjaks tänavailt kanalisse suubuvate sademeveekraavide vesi. Ühtegi surnud kala sel päeval vees ei olnud.

«Sügisvihmadega pääseb sademeveetorustikust liikuma sinna kogunenud sool ja sodi, mis uhuti sinna möödunud talvel,» selgitas Kapp. Ta lisas, et puhastist võetakse pidevalt proove ning nende näidud on olnud korras.

Et keegi oleks sajuveesüsteemi kaudu jõkke juhtinud reovett, pole seni tuvastatud.

Loomulik surm?

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor-nõunik Aile Kureoja ütles, et 13. septembril oli inspektori saabumise ajaks vee pinnal näha kümmekond surnud kala. Inspektor võttis kolm väikest kala kaasa ning viis need laborisse.

Analüüsid tegi maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene, kelle sõnul kaladel mürgitamisele viitavaid tunnuseid ei leitud, rääkis Kureoja. «Tema hinnangul oli tegu kalade loomuliku surmaga.»

Tagasi üles