Kärknasse saab varsti jälle rongiga

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudtee.
Raudtee. Foto: Sille Annuk

Juba kümmekond aastat reisijatest unustatud Kärkna raudteejaam võib hakata rongisõitjaid taas teenindama uues kohas järgmise aasta mais.

2013. aasta lõpuni kestva ning 14 miljonit eurot maksva üle-eestilise reisirongide ooteplatvormide ehitamise käigus plaanib Eesti Raudtee tütarettevõte EVR Infra saada selle aasta lõpuks valmis ka Kärkna platvormi, varikatuse ja tuuletõkkeseina.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juht Indrek Laineveer pidas võimalikuks, et sellega seoses hakkavad reisirongid Kärk­nas taas peatuma alates pühapäevast, 29. maist.

Tavapäraselt hakkab mai viimasel pühapäeval kehtima uus 12-kuune reisirongide sõiduplaan.
«Kui platvorm on olemas, ei ole mingit põhjust, miks aeglasemad rongid ei peaks Kärknas peatuma,» lausus Laineveer.

Bussist jääb tühimikke

25 aastat Kärknas elanud Mari-Anne Voika nimetas rongipeatuse taasavamist väga rõõmustavaks sõnumiks ning kiitis, et otsus nihutada perroon mitusada meetrit Tartu poole on ainuõige.
Esiteks tuleb jaam lähemale enamikule aleviku elanikest, teiseks mäletab Voika vanasse jaama minekust mitut ebameeldivust.

«Pidime minema läbi pori ja suure rohu, vahepeal veel üle ühe firma territooriumi,» kirjeldas Mari-Anne Voika. «Uus asukoht on eriti hea vanematele inimestele.»

Samas rõhutas Voika, et see, kui varmalt kärknalased reisironge tarvitama hakkavad, sõltub tulevaste sõidugraafikute mõistlikkusest.

Praegust bussiühendust arvustades märkis Voika, et näiteks ajavahemikus 7.10–11.45 saab Kärknast Tartusse vaid auto või jalgrattaga. Nädalavahetusel läheb viimane buss linna poole juba pisut enne kella kolme.

Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase kinnitusel rajab EVR Infra Kärkna rongijaamale ka ligipääsutee ja parkla. Kärkna perrooni ja sellega seonduva ehituse kogumaksumus ületab 103 000 eurot.

Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal uueneb 24 rongijaama: Rakke, Vägeva, Pedja, Jõgeva, Kaarepere, Tabivere, Kärkna, Kirsi, Aardla, Ülenurme, Uhti, Reola, Vana-Kuuste, Rebase, Vastse-Kuuste, Valgemetsa, Kiid­järve, Taevaskoja, Põlva, Hol­vandi, Ruusa, Veriora, Ilumetsa ja Orava. Kärkna on neist ainus, kus reisirongid ei peatu.

Tuleb 20 uut rongi

Reisijate mugavuse seisukohalt on ümberehitusega kaasnev kõige olulisem muudatus perroonide tõstmine enam kui 30 sentimeetrit. Uued perroonid klapivad küll ka praeguste, 30–40 aasta vanuste diiselrongide tamburitega, kuid eeskätt on silmas peetud uusi Šveitsi diiselronge.

Stadler Flirdi nime kandvast 20 diiselrongist esimene peab jõudma Eestisse proovimisele 2013. aasta 15. veebruariks ning võtab kava kohaselt esimesed piletiga reisijad peale sama aasta 16. augustil.

Rongid ja jaamad

• 2013. aasta lõpuks remondib Eesti Raudtee tütarettevõte EVR Infra 85 rongipeatuse ooteplatvormid. Tööd maksavad umbes 14 miljonit eurot.

• Vahemikus 2013. aasta veebruarist 2014. aasta juunini tarnib firma Stadler Bussnang AG aktsiaseltsile Elektriraudtee 20 uut Stadler Flirti diiselrongi (pildil). Esimene rong hakkab kava kohaselt reisijaid teenindama 2013. aasta augustis.

Allikad: Elektriraudtee, Eesti Raudtee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles