/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2011/10/03/777928t1ha6b6.jpg)
Tartu Uus Teater avas pühapäeva õhtul Genklubis «Peeter Volkonski viimase suudlusega» oma neljanda hooaja. Samal päeval müristas proovi teha bänd, mis kõlab juba novembri lõpus täie võimsusega lavastuses Gunnar Grapsi elust.
Teatrile jäävad ainult tühjad pihud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu Nõukogude Liidus rajuma roki huviliste iidoliks kujunenud Gunnar Graps (1951–2004) on andnud oma elu ja loominguga ainet Robert Annuse lavastuseks «Raudmees. Odysseuse eksirännakud».
«Ühel eluperioodil kirjutas Gunnar Graps väga poeetilist ja meloodilist, kaunist muusikat ja samas oli ta võimeline kohe järgmisel eluetapil täiesti teistsugust muusikat looma,» ütles Annus. «Just tema elu ja loomingu heitlikkus ja pidetus on see, mis paelub muusikali ja tegelaskuju loomisel.»
Pidepunktita kuni surmani
Gunnar Graps otsis lavastaja arvates iseennast ja oma elus pidepunkti kuni surmani.
«Meile tundub, et ta ei leidnudki seda,» ütles Annus. «Ta rändas ringi mitmetes maailmades – nii vaimsetes ja esoteerilistes kui ka realistlikes. Ta elas majanduslikes raskustes, aga tundis Venemaal ka majanduslikku õitsengut. Elu lai skaala on see, mis meid lavastamisel paelub.»
Peaosas on Juss Haasma. Muusikugeeniga noore näitleja ümber on bänd, kus mängivad ka omal ajal tõelise Raudmehega koos esinenud kitarrist Erki Sepp ja löökpillimängija Jaanus Salm.
Mitmeteistkümne lauluga lavastus on liigitatud taskumuusikaliks. Muusikajuht Feliks Kütt teeb oma igapäevatööd Endla teatris. Libretist-dramaturg on Ivar Põllu. Lisaks Juss Haasmale osalevad Katrin Pärn, vanemuislane Maria Soomets, Malle Pärn, Evald Aavik ja Janek Joost.
«Raudmehe» esietendus on 27. novembril Lai 37 võimlas. Seesama maja on olnud Tartu Uuel Teatril eesotsas Ivar Põlluga silme ees kui uus võimalik kodu. Genklubi peab mitmel põhjusel üha enam teenima raha omalaadse ööklubina, mistõttu sobib pidevaks teatritegevuseks aina vähem.
Kuid vähemalt praegu paistab, et Tartu Uuele Teatrile jäävad unistatavast hoonest Lai 37 «ainult tühjad pihud», nagu laulis Gunnar Graps.
Põllu on seisukohal, et Tartu Ülikooli ja linna juhtivametnike otsustusvõime ja poliitilise tahte korral oleks võimlast saanud Tartusse teatrimaja, mis oleks tunduvalt rikastanud siinset kultuurielu.
«Nüüd on Tartu Uuest Teatrist saanud tõesti organisatsioon, mille server asub Tartus, kuid mis tegutseb kõikjal mujal,» märkis teatrijuht. «Nii on varsti ka Tartu publikul võimalus näha Uut Teatrit ainult mujal Eestis.»
Ametimehed ja -naine
Kuidas suhtuvad Tartu Uude Teatrisse ja selle unistusse asjaomased ametimehed ja -naine?
Võimla Lai 37 kuulub Tartu Ülikoolile. Kantsler Andres Liinat märkis, et ülikool ja linnavalitsus ei ole selle hoone müügi asjus läbirääkimisi pidanud. Avalik müügipakkumine kuulutati välja juulis. Määratud ajaks, 14. septembriks pakkumisi ei laekunud.
«Mitmed ostust huvitatud osapooled pidasid alghinda kalliks,» kommenteeris Liinat. «Kaalume lähiajal uue enampakkumise korraldamist alandatud alghinnaga 290 000 eurot, kuid tegelik hind võib sellest pisut erineda. Oleme valmis müüma kõigile, sealhulgas teatrile, linnale või teatriga koostööd tegevale investorile.»
Kantsleri sõnul on soov hoone just müüa, sest eesmärk on vabaneda halduskohustusest ja saada lisaressursse uute õppe- ja teadushoonete ehitamiseks. Võimla pikaajalisest väljaüürimisest pole Tartu Ülikool praegu huvitatud.
Jüri Sasi asemel Emajõelinna kultuuri tüürima asunud abilinnapea Tiia Teppan on oma ametis kohtunud Ivar Põlluga vaid ühel korral juuni algul, et arutada teatrimaja asja.
Kui Teppan ja Põllu kohtuksid praegu, soovitaks abilinnapea teatrijuhil vaadata üle linnas osaliselt vabad saalid, näiteks Saksa Kultuuri Instituudis ja Ingerisoomlaste Seltsi majas. Kuid ta soovitaks ka mõelda Sadamateatri rentimisele. «Toimima peaksid kompromiss, koostöö ja kokkulepe,» ütles Teppan.
Linnapea Urmas Kruuse juhtis tähelepanu asjaolule, et Ivar Põllu eestvõttel asutatud Genialistide klubi tegevust oli linn valmis toetama vaid seetõttu, et näha oli «väga selgelt jõulist teatriideed».
Võimla rentimist, ostmisest rääkimata, Tartu Uuele Teatrile peab linnapea sama hästi kui võimatuks. «Kust me selle raha võtame?!» hüüatas ta. Samas nimetas Kruuse Vanemuise kasutuses olevat Sadamateatrit kui Tartu Uue Teatri võimalikku etenduste andmise kohta.
Reedel Tartus viibinud kultuuriminister Rein Lang laskis teatri tumedasse tulevikku paista lootusrikka valguskiire. Ta tuletas meelde, et Tartu Uus Teater on tänu kunstilistele saavutustele kantud praegusesse riigieelarve projekti.
«Ministrile teatrite rahastamiseks ettepaneku teinud komisjoni otsuses on öeldud, et Tartu Uus Teater tuleks riigi poolt võtta mingile väiksele toetusele,» ütles minister.
Esimesed etendused
Niisiis algas Tartu Uuel Teatril pühapäeval «Peeter Volkonski viimase suudluse» etendusega uus, kodutusest kantud hooaeg. Täna viib trupp lavastuse «Rein Pakk otsib naist!» Rakvere teatrisse, homme on sealsamas «Viimane suudlus».
Vanadest lavastustest on mängukavas ka «Edu» (taas esimest korda vaatajate ees 20. oktoobril, seekord Kanuti Gildi saalis; sinna läheb Tartu Uus Teater kolme lavastusega kuueks etenduseks) ja «Ird, K.» (29. oktoobril Endla teatri Küünis).
Siis on kuu pausi ja 27. novembril ongi käes hooaja esimese uuslavastuse «Raudmees. Odysseuse eksirännakud» esietendus.
Samal päeval 60 aastat tagasi sündis Tartus Gunnar Graps.