Rahvaloendajaks sobib missiooniga inimene

Rahvaloenduse Tartu linna poolitavate 9. ja 10. ringkonna juhtide Maibi Jõelo ja Tarmo Tasuja sõnul ei otsita loendusel inimesi, vaid käiakse mööda eluruume ja pannakse kirja, kes seal elavad. Foto: Sille Annuk

Statistikaamet kuulutas eile välja töökonkursi, millega otsitakse selle aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks 2200 rahvaloendajat üle Eesti. Tartu piirkonnas saab tööd üle 140 loendaja.

 «Rahvaloendaja ülesanne on küsitleda oma loenduspiirkonna elanikke ja koguda teavet eluruumide kohta. See tähendab, et rahvaloendaja peab olema valmis külastama inimeste kodusid,» ütles 2011. aasta rahvaloenduse personalijuht Palmi Lindjärv.

Kogu Eesti on rahvaloenduse ajal jagatud kolmeks regiooniks, mis omakorda jagunevad ringkondadeks. Tartu linna poolitavate 9. ja 10. ringkonna juhtide Maibi Jõelo ja Tarmo Tasuja sõnul peavad rahvaloendajad olema head suhtlejad, oskama kasutada arvutit ning oskama eesti ja vene keelt. Maapiirkonnas on tähtis ka oma auto kasutamise võimalus.

«Oluline on seegi, et inimene on valmis tegema midagi Eesti jaoks. Tal peaks olema sees väike missioonitunne, mitte ta ei tule ainult raha teenima,» lausus Tasuja. Rahvaloendaja kuupalk on 600 eurot. Kandideerimise täpsemad tingimused leiab internetiaadressilt www.REL2011.ee.

Kodudesse veebruaris

Statistikaamet võtab tööle 2000 rahvaloendajat ja 200 ooteajaga rahvaloendajat. Statistikaameti avalike suhete projektijuht Kristo Mäe selgitas, et ooteajaga rahvaloendajad peavad olema 24 tunni jooksul valmis tööd alustama. «Sisuliselt on nad reservis ja mängu tulevad siis, kui keegi peaks näiteks haigestuma,» lausus Mäe.

Rahvaloendajaks saab kandideerida 3. novembrini ja töö algab 6. veebruaril põhjaliku koolitusprogrammiga. Inimeste kodudes hakkavad loendajad käima 16. veebruaril. Loendajate tööaeg on iga päev hommikul üheksast õhtul üheksani. Ühel loendajal tuleb linnas läbi käia keskmiselt 500 eluruumi.

Võrreldes kümme aastat tagasi korraldatud rahvaloendusega on seekordsel mitu muudatust. Näiteks esimest korda saavad inimesed kasutada

e-loendust ehk vastata küsimustele internetis ning teiseks käivad rahvaloendajad ringi sülearvutitega.

«Loendaja varustusse kuulub veel eelmiselgi loendusel kasutusel olnud portfell, helkur ja ühendava märgina sinine sall. Kõige olulisem on aga see, et kui loendaja tuleb teie ukse taha, näitab ta alati esimese asjana statistikaameti välja antud pildiga töötõendit,» rääkis Mäe ning toonitas, et turvalisus on loendusel üks kõige olulisemaid küsimusi.

Loendusküsimustik koosneb kolmest osast – eluruumi-, leibkonna- ja isikuankeedist.

Muu hulgas püütakse küsimustega välja selgitada, kui palju inimesi on läinud elama välismaale. «Kui inimene on täitnud internetis ankeedi vigadeta, siis on päris suur võimalus, et loendaja teie juurde koju enam ei tulegi,» selgitas Mäe.

Tulevikus loendajad kaovad

Praegusel kujul korraldatakse Mäe sõnul rahvaloendust ilmselt viimast korda, sest 2021. aasta rahvaloendus käib registrite põhjal.

«See tähendab, et ei toimu e-loendust ja rahvaloendaja ei tule ka inimeste juurde koju. Kogu loendus tehakse registrite põhjal,» lausus Mäe ning nimetas rahvastiku-, ehitis- ja haridusregistrit. «Näiteks Soomes toimub see nii ja seal tehakse loendus paari tunniga.»

2011. aasta rahvaloendus
• Rahvaloendus toimub 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) käib elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad 16. veebruarist 31. märtsini rahvaloendajad.
• 2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on olnud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimub rahva ja eluruumide loendus enamikus maailma riikides.
• Loenduse esialgsed tulemused (rahvaarv, meeste-naiste osatähtsus rahvastikus) avaldatakse hiljemalt 31. maiks 2012, täpsustatud rahvaarv koos rahvastiku maakondliku jaotusega detsembris.