Kunstnike liit protestib ministeeriumi kava vastu muuta Tartu kunstimuuseum EKMi filiaaliks

Pildil Tartu Kunstimuuseumi hoone Vallikraavi tänaval. Foto: Sille Annuk

Eesti Kunstnike Liidu tänane erakorraline volikogu avaldas protesti kultuuriministeeriumi kava üle liita Tartu Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumiga (EKM), mille tulemusel muutub  Tartu muuseum 2012. aasta suvest EKMi filiaaliks.

Postimees.ee avaldab kunstnike liidu erakorralise volikogu pöördumise tervikuna.

Ajal kui räägitakse ülemaailmsest muuseumibuumist, mille esirinnas Euroopas on just kaasaegse kunsti muuseumid kui kvaliteetturismi tõmbekeskused, on meil asutud neid tsentraliseerima, muuseumite arvukust vähendades! Võrdluses Soomega jääb Eesti oma (praegu veel) kahe  juriidiliselt iseseisva kunstimuuseumiga Soome 16 piirkondliku kunstimuuseumi vastu mäekõrguselt alla. Muuseumite liitmisel saadav majanduslik kokkuhoid on kaheldav, filiaalistumise korral on Tartu Kunstimuuseum sunnitud varem
või hiljem loobuma iseseisvast kogude koostamise poliitikast, selle tagajärjel vaesustuks meie kultuuripilt. Jääksime ilma kultuuris nii vajalikust teisest vaatenurgast - isegi kui senine kogu füüsiliselt ka Tartusse jääb, on kaheldav, kas ühendatud eelarve tingimustes jätkub ressurssi Tartu kogu täiendamiseks endises mahus. Nõukogude perioodil jaotusid kultuuriministeeriumi ostud meie kahe kunstimuuseumi vahel, lisaks oli aktiivne kunstiostja Eesti Kunstnike Liidu juures tegutsev tugistruktuur - Kunstifond. Tollase kogumispoliitika tulemusel on meil kolm eriilmelist ja kindla näoga kunstikogu Eesti kujutavast kunstist, lisaks disaini- ja tarbekunstimuuseumile üleantud tarbekunstikogud.

Soovime, et väljakujunenud renomeega, ajalooliselt ennast Tartu regioonis tõestanud valdkondlik keskus, millisena Tartu Kunstimuuseumi teame, säilitaks oma näo ja sõltumatuse. Kui eelmise valitsuskabineti ja kultuuriministri ajal korraldati uue muuseumihoone konkurss, ja järgmine asub otsustatut kohe muutma, siis jätab see mulje põhimõttelagedast improviseerimisest ministeeriumis. Omanikuna on riigil  küll õigus asutuse tööd paremini ümber korraldada,  kuid see ei tohi toimuda kultuuri kahjustamise vormis.

Tahame uhked olla oma riigi üle, kuid Euroopa ees plusspunkte koguv rahanduspoliitika hinnaks ei saa olla Eesti kultuur – ootame riigilt väärtustavamat suhtumist visuaalsetesse kunstidesse.