Kalurid lasid tulevase saagi vette

Kalur Mati Kärmas (paremal) ütles, et angerjaga on Kuremaa järves hästi, ja et veel parem oleks, lasi ta sinna veel mitu tuhat noort angerjat. Seda hetke jäädvustas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko.

FOTO: Margus Ansu

Enamasti veest saaki välja tõmbaval kaluril on ka selliseid päevi, mil ta laseb hoopis kalu vette. Nii juhtus Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järve ning Saadjärve ja Võrtsjärve ääres.

Saadjärve, Vasula, Kaiavere ja Kuremaa järve ning Võrtsjärve asustati keskkonnaameti tellimusel angerjaid. Angerjate asustamine Saadjärve. Pildil Saaremaa kalakasvataja Priit Lulla kalu kaalumas.

FOTO: Margus Ansu

Saadjärve, Vasula, Kaiavere ja Kuremaa järve ning Võrtsjärve asustati keskkonnaameti tellimusel angerjaid. Angerjate asustamine Kuremaa järve. Pildil Saaremaa kalakasvataja Priit Lulla.

FOTO: Margus Ansu

Saadjärve, Vasula, Kaiavere ja Kuremaa järve ning Võrtsjärve asustati keskkonnaameti tellimusel angerjaid. Angerjate asustamine Saadjärve. Pildil Saadjärve kalur Aivar Lepik laseb angerjaid järve.

FOTO: Margus Ansu

Saadjärve, Vasula, Kaiavere ja Kuremaa järve ning Võrtsjärve asustati keskkonnaameti tellimusel angerjaid. Angerjate asustamine Saadjärve. Pildil noored angerjad.

FOTO: Margus Ansu

Saadjärve, Vasula, Kaiavere ja Kuremaa järve ning Võrtsjärve asustati keskkonnaameti tellimusel angerjaid. Angerjate asustamine Saadjärve. Pildil Allan Bruus Kuremaa järve ääres.

FOTO: Margus Ansu

Udu talu peremees, Kuremaa järve kalur Mati Kärmas oli üks neist meestest, kes neljapäeva pärastlõunal ligi viis tuhat noorangerjat oma püügikohta elama-kasvama lasi.

Ägedalt vingerdavate ja siplevate noorte angerjatega kaste järve äärde tassides keskendus kalur rohkem tööle kui jutu puhumisele. «Angerjat on järves hästi, aga vaat katsu sa teda kätte saada,» ütles ta kasti täitmise ajal ja oligi juba uue kandamiga läinud.

Et kalur Mati Kärmas tõmbas Kuremaa järvest mõni aasta tagasi välja ligi meeter pika ja 15,5 kilo kaalunud peegelkarbi ning hiina villkäpp-krabi, võib arvata, et angerjapüügiltki ei tule ta tühjade kätega.

Masu Saadjärves

Peale Kuremaa ja Kaiavere järve täienesid ka Võrumaale jääva Vagula järve ning Saadjärve ja Võrtsjärve angerjavarud. Kõigil neil veekogudel käib kutseline kalapüük.

Saadjärve kutselised kalurid Kalle Bruus ja Aivar Lepik sõidutasid ligi 11 000 väikest angerjat paadiga uude elukohta. «Nii kehva angerjasaaki pole varem olnud,» rääkis Kalle Bruus järvelt tagasi tulles. «Masu on jõudnud ka vee alla. Nädalaga saad kümme angerjat – no kas see on siis mõni saak? Ilmselt see viimane talv oli angerjale ikka nii halb.»

Tõe huvides lisas aastakümneid kaluriametit pidanud Kalle Bruus, et ega suvi olegi õige püügiaeg. «Suuremad saagid tulevad ikka sügisel ja kevadel,» märkis ta.

Järjekordne angerjate asustamine võetigi ette selleks, et suurendada nii püügivõimalusi kui ka kudemisrändele minevate angerjate hulka, selgitas koos kalaautoga ühe järve äärest teise äärde sõitnud keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti. «Angerjate hulga suurendamine loob eeldused ohustatud liigi seisuses oleva Euroopa angerja varu looduslikuks taastootmiseks,» lisas ta.

Asustamine jätkub

Keskkonnaameti tellimusel lasti neljapäeval Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve ning Saadjärve ja Võrtsjärve ligi 180 000 noorangerjat, kelle keskmine kaal oli 4,26 grammi. Need 2,5–3-aastased ettekasvatatud angerjad pärinesid Rõngu vallas angerjakasvatusega tegelevast Triton PR ASist. Kõige rohkem ehk ligi 150 000 angerjat lasti õhtul veidi enne pimeduse saabumist Võrtsjärve.

Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond aastatel 2011–2014 kokku 255 646 euroga. Neljapäeval kulus viie veekogu angerjatega asustamiseks 63 900 eurot, mis vanas rahas teeb miljon krooni.
Varakevadel lasti samadesse järvedesse Inglismaalt toodud klaasangerjaid.
 

Karpkala tuleb juurde

Õngemeeste rõõmuks asustatakse sel sügisel paarikümnesse järve ka kahesuviseid ehk noori karpkalu.

Tartu- ja Jõgevamaal lasti läinud nädala lõpus Härjanurme kalatalust pärinevad 400–500-grammised karpkalad Alatskivi paisjärve ja Põltsamaa külje all asuvasse Kamari paisjärve.

Eestis on karpkala asustatud juba aastakümneid peamiselt tehisveekogudesse ja nüüd on hakanud selle kalameeste hulgas hinnatud tegelase varud väljapüügi tõttu vähenema. Ka sel sügisel on sihikul ainult tehis- ja paisjärved, kuhu lastakse 2450 kilo karpkala.

Keskkonnaamet jätkab ka jõevähi asustamisprogrammi. Mullu viidi OÜ Peipus vähikasvandusest uude elukohta ligi 27 000 vähihakatist, sel sügisel asustatakse 10 000 noort vähki. Tartu- ja Jõgevamaal asustatakse jõevähki kolme veekogusse, kuid neid ei avalikustata, et jõevähid saaksid seal ka suureks kasvada.

Tagasi üles