/nginx/o/2010/02/22/318379t1h4dfd.jpg)
Suurem osa Tartu südalinna majadest on korda tehtud. Kulutused olid kindlasti suured, sest kaua hooldamata olnud hooned vajasid põhjalikku remonti. Nüüdseks on aga paljudel fassaadidel juba uued, enamasti niiskusest põhjustatud kahjustused, millest ükski ei teki üleöö.
Meie kliimas on niiskus vältimatu, kuid me oleme õppinud ehitama nii, et see majadele liiga ei teeks. Õigesti tehtud konstruktsioonid peavad kaua vastu, regulaarse hooldamisega isegi väga kaua. Kui kahjustused tekivad lühikese aja jooksul, on midagi valesti.
Hoolas peremees märkab võimalike kahjustuste põhjusi varakult. Tarvis on vaid konstruktsioonidega toimuvaid muutusi jälgida ja vead kohe kõrvaldada. See on ka kõige odavam viis kinnisvara korras hoida. Kui vigu ei märgata, arenevad need väga kiiresti suurteks probleemideks, millest jagu saada on keeruline ja kulukas.
Hooletus maksab palju
Fassaadide niiskuskahjustusi on kahte tüüpi: ühed tekivad ehitusvigadest, teised hooldamatusest. Prahti täis või paigast ära vihmaveerennide ja -torude tõttu fassaadile jooksev vesi ei ole paratamatus, vaid hooletus. Seda peaks iga majaomanik teadma ja märkama.
Ehitusvigadega on asi keerulisem. Vead võivad olla projektlahenduses või varjatud konstruktsioonides ja neid ei märka enne, kui kahjustus on juba kaugele arenenud. Tegelikult on ka neid kahjustusi võimalik varakult avastada.
Probleem tundub olevat hoopis selles, et pole kinnisvara hooldamise harjumust ega ka majahoidjat, kes vigu avastaks ja kõrvaldaks. Paljude kahjustuste korral võib kindlalt väita, et majahoidja või haldaja palkamine tulnuks odavam kui lagunenud konstruktsioonide parandamine või asendamine.
Rahaasjad võiks jätta majaomaniku mureks, ent lagunevate konstruktsioonide tõttu kaaskodanike elu ohtu seada on vastutustundetu ja lubamatu. Tartu südalinnas on väga palju lagunenud räästakarniisidega hooneid. Krohv ja kivid on sealt juba alla kukkunud ja lagunemine jätkub, sest põhjused on endiselt kõrvaldamata.
Enamasti on põhjuseks katkiste, rihtimata või puhastamata vihmaveerennide ja -lehtrite tõttu räästakarniisidele jooksev vesi, mis imbub krohvi ja müüri sisse. Vee külmudes krohv ja kivid purunevad. Tähelepanuväärne on see, et suured kahjustused on tekkinud hiljuti uue katuse saanud hoonete karniisidel. Seda saab seletada plekkseppade kehva tööga, aga peamiselt ikkagi majaomaniku hooletuse ja ükskõiksusega, selmet konstruktsioone kontrollida ja hooldada.
Varingute oht
Karniiside massilist lagunemist on soodustanud paari viimase aasta lumerohked talved, mil lume sulamisvett ja jääd on olnud räästa juures tavalisest rohkem. Tulemuseks on raske lume ja jää all deformeerunud ning ummistunud räästarennid ja vihmaveetorud, jäätunud plekivaltside tõttu avanenud ühendused ja võib-olla ka lume rookimisel katusekattele tekkinud vigastused. Kohtades, kus niiskuskoormus on suurem, tekivad ka jääpurikad.
Talv ei ole enam kaugel ja ka seekord võib tulla palju lund. Krohviparanduste tegemise aeg on selleks korraks ümber, kuid katused, räästarennid ja vihmaveetorud tuleb kiiremas korras üle vaadata ja korda sättida, et varingute ohtu vähendada.
Varisemist siiski ära hoida ei saa, sest sügisvihmad on vigastatud kohtades müüriosad juba märjaks kastnud ja külmade saabudes hakkavad krohv ja kivid ikkagi alla kukkuma. Tartu südalinnas on lagunenud karniisidega maju nii palju, et kõnniteedel käia on eluohtlik.