/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/10/02/776154t1h1ec8.jpg)
Eesti Maaülikooli tehnikamaja kinnitas reedel külas käinud vilistlastele kirgaskollases, erkrohelises ning mitmes pastelses toonis, et hakkab lõpuks ometi õppe- ja teadustööks valmis saama.
Tehnikamaja näitas rõõsat palet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuekorruselises tehnikamajas kõigile huvilistele tutvustuskäigu korraldanud maaülikooli tehnikainstituudi direktor Margus Arak tunnistas, et pooles vinnas ehitus keldrikorrust uudistada veel ei luba. Ülejäänud maja läikis aga juba sissekolimisele kutsuvalt.
«Mööblileping sai neljapäeval tehtud, kuu aja pärast peaks olema mööbel kohal,» kõneles Arak, nentides, et normaalsesse igapäevatöösse saavad õppejõud ja tudengid sukelduda ilmselt alles järgmisest semestrist.
Tähtaeg nihkus
Maaülikooli haldusdirektori Kalju Koha sõnul on Astlanda Ehitus lubanud üle 2,7 miljoni euro maksma minevaile ehitustöödele joone alla tõmmata 20. oktoobriks. Esialgne tähtaeg oli 12. september.
«Viivituse taga on hulk tellitud lisatöid, põhiliselt fassaaditöid,» selgitas Astlanda Ehituse üldehitusdivisjoni direktor Kaupo Kolsar. «Vana lahenduse järgi pidid aknad minema olemasolevasse seina, uue lahenduse järgi sein nihkus ja kõik muutus.»
Kreutzwaldi 56 hoone esimesel ja teisel korrusel paiknevad energeetikud, farmitehnikud ja ergonoomikud, kolmandal põllumajandus- ja tootmistehnika osakond ning avatud ülikool, neljandal korrusel rakendusfüüsika ja matemaatika osakond. Viies on tehniline korrus, null- ehk keldrikorrusel leidub kõigi osakondade labori- ja õpperuume.
Maaülikooli tehnikateaduskonna maja valmis 1964. aastal. Hoones viis aastat mehhaniseerimist õppinud ning 1971. aastal toonase Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetanud elektriinsener Jüri Laurson leidis, et remont on kenasti tehtud küll, aga seinte värvivalik võinuks veel optimistlikum olla.
Suure uuendusena saab korruste vahel liigelda liftiga. Margus Araku sõnul oli lift kavandatud küll ka algselt, rajatud liftišahtki, kuid kasutusse tõstuk ei jõudnudki. Nüüdisaegne lift tuli koos uue ja suurema šahtiga.
«Eeskätt on lifti vaja, et tagada liikumispuuetega inimeste jõudmine kõigile korrustele, aga loomulikult on see mõeldud igapäevaseks kasutamiseks kõigile,» selgitas Arak.
Kolmas korpus ootele
Haldusdirektor Kalju Koha rääkis, et Kreutzwaldi 56 teine korpus, kus on näiteks mitu kütuselaborit ja ka loenguruume, läbis noorenduskuuri alles 2009. aastal. Kehvemasse seisu jääb kolmas korpus, millest osa kasutas läinud suveni lennuakadeemia. Nüüd on hooneosa maastikuarhitektide ning veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi toidulabori päralt.
«Selle maja kvaliteet on kaheksakümnendatele aastatele iseloomulik,» nentis Koha. «Sanitaarremonti on seal hiljem küll tehtud, vahetatud ka aknaid, aga nõrgad kohad on ventilatsioon ja kasukas.»