Maarjamõisa plaanib uut kiirgusravihoonet

Tartu Ülikooli Kliinikumi külastab kord kuus mobiilne positronemissontomograaf ehk PET. Kuna Tartus vajatakse sellist diagnoosimisviisi sagedamini kui kord kuus, ehitab kliinikum spetsiaalse maja, milles leiab koha statsionaarne tomograaf. Foto: Sille Annuk

Maarjamõisa haigla parklas peatub korra kuus veo­auto järel veetav peent tehnikat täis furgoon, kus meedikud võtavad vastu vähihaigeid patsiente. Peagi võib Tartu Ülikooli Kliinikum furgoonist loobuda.

Terves Skandinaavias haiglaid pidi sõitev furgoon käib Tartus kliinikumi nukleaarmeditsiini osakonna kutsel, et parandada positroniemissiooni tomograafia ehk PET-meetodil Lõuna-Eesti inimeste vähiravi võimalusi.

Ühe tööpäeva vältel suudab furgoon uurida 10–12 inimese tervist. Seda rentida on aga kallis: ühe inimese kehast kasvajate otsimine maksab kliinikumile keskmiselt 2000 eurot.

«Tihti oleks tarvis teha selliseid keerukaid uuringuid aga sagedamini kui kord kuus,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst. Seetõttu ostab haigla Tartusse paikse seadme. Üks selline töötab juba Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Täpsem meetod

PET-meetod on tavalistest radioloogilistest meetoditest nagu kompuutertomograafia ja magnettomograafia täpsem ja tundlikum. «Tänapäevases vähiravis on see diagnoosimeetod asendamatu,» rääkis Ulst.

See keemilis-füüsikaline meetod tuvastab inimkehas ebastabiilseid aatomeid, näiteks kiirelt kasvavaid rakke, ning eristab neid normaalsest koest. Kasvaja ainevahetus on märksa kiirem kui  ülejäänud kudedel ning just nii ta seadme valvsale pilgule vahele jääbki.

Molekulaarkuvamismeetod aitab visualiseerida ning kvantitatiivselt mõõta metaboolseid protsesse inimorganismi kudedes ja haiguskolletes.

«Kui patsient saab näiteks keemiaravi ja see lõpeb, saab selle meetodi abil hinnata ravi edukust. Kas vähkkasvaja siirded on alles? Kas nad on edasi arenenud?» tõi Ulst näite.

Kui uuring tõestab, et üks ravimeetod pole end õigustanud, saab kiiresti ravi muuta.

Kiirguskindel hoone

Et tegemist on kiirgusega, peab kliinikum seadme tarvis rajama spetsiaalsed ruumid. Haigla põhjapoolse korpuse juurde on plaanis ehitada betoonist sopistus. Selleks kuulutas kliinikum välja ehituse riigihankekonkursi, pakkumisi saab teha 13. oktoobrini.

Ulsti sõnul tuleb uue, ligikaudu 200-ruutmeetrise kiirgusravihoone seinad katta kiirguskindla materjali ehk pliikaitsega. Majja tulevad samasugused uksed, mida kasutatakse ka aatomielektrijaamades. Lisaks uuringusaalile rajatakse kaks kiirgusravipalatit.