Kirjandusmuuseumi hoovi kerkib hoidla

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg selgitab, et hoovi kerkivas neljakorruselises juurdeehitises tuleb põrandapinda 2880 ruutmeetrit. Lõviosa sellest võtavad enda alla hoidlad.
Eesti kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg selgitab, et hoovi kerkivas neljakorruselises juurdeehitises tuleb põrandapinda 2880 ruutmeetrit. Lõviosa sellest võtavad enda alla hoidlad. Foto: Sille Annuk

Eesti kirjandusmuuseumi varamute tarvitajate leheküljekeeramise sahinat täiendavad alanud sügisel hoovis mürisevad ehitus­masinad. Aasta pärast novembris on ette nähtud valmima juurdeehitis.

Suurem osa juurdeehitisest on hoidlapind. «Sisuliselt on see eritingimustega hoidla, mis on praeguse hoovipoolse karbi laiendus,» selgitas muuseumi direktor Janika Kronberg. «Kuid neljandale korrusele tulevad ka tööruumid.»

Lisaks renoveeritakse originaalilähedaseks 19. sajandi lõpul ehitatud Vanemuise 42 majaosa ehk 360 ruutmeetrit pinda. See on praegu kasutusel raamatuhoidlana, kus aga direktori hinnangul pole trükiste säilitamiseks vajalikke tingimusi. Sealne kogu kolib tuleval suvel praegu ehitatavasse hoidlasse.

Juurdeehitis koos remondiga läheb Kronbergi andmeil maksma kaks ja pool miljonit eurot. Ehitab hanke võitnud Rand ja Tuulberg.

Arhitektid

Hoone peaprojekteerija on Amhold AS, arhitektuurse osa projekteerib arhitektuuribüroo Visuaal OÜ, arhitekt on Indrek Saarepera ja sisearhitekt Mari-Iris Saarepera. Ajaloolise hoone eritingimusi ja restaureerimist konsulteerivad Ruth Pärnoja ja Mari Nõmmemaa.

Juurdeehitist ja vana hoonet hakkab Indrek Saarepera sõnul ühendama klaasgalerii kahe korruse tasandil. Uue galerii ja hoone keskel asuva saali vahele jääb väike siseõu, mis kaetakse klaaskatusega.

Hoidla on kavandatud valge akendeta risttahukana. Selle seinu ilmestavad valgustid ja abstraktne tekst. «Sein võiks vaatlejale assotsieeruda raamaturiiulina, kus paistavad raamatute seljad ning mõni neist turritab juhuslikult pisut väljaspool kui teised, samal ajal helendades,» märkis arhitekt.

Juurdeehitis annab kirjandusmuuseumile Kronbergi sõnul juurde eelkõige paremaid võimalusi oma põhikirjaliseks tegevuseks eesti kultuurile oluliste allikmaterjalide säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel.

Oluline investeering

«Liikumisel e-raamatu poole ei ole trükitoodang vähenenud, vaid nimetuste arv on pidevalt kasvanud,» selgitas muuseumidirektor. «Samuti on lisandunud kultuurilooliselt olulisi arhiive veel paberkandjail, mis on mõnikord vägagi mahukad. Kõige selle säilitamiseks, töötlemiseks ja uurimiseks on vaja juurde nii vastavate tingimustega ruume kui ka inimesi.»

Kirjandusmuuseumi juurdeehitis on direktori hinnangul oluline investeering eesti kultuuri. See annab kindlust ja tuge meie vaimse pärandi ja identiteedi hoidmisel.

Tagasi üles