/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/07/05/656944t1hac1b.jpg)
Eestis on käinud heitlus väga sitke võõrliigi karuputkega juba seitse aastat. Suurtest edusammudest ei saa Tartu- ja Jõgevamaal aga veel rääkida.
Karuputk paneb inimesele visalt vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni andmetel laiutab karuputk Tartu- ja Jõgevamaal kokku 314,9 hektaril: Tartumaal 149,8 ja Jõgevamaal 165,1 hektaril. Võitlus selle võõrliigi vastu ehk karuputke kolooniate mürgitamine algas 2005. aasta kevadel. Tänavu tehti Tartumaal tõrjet 123,8 ja Jõgevamaal 126,5 hektaril.
«Karuputke tõrjealad on aasta-aastalt suurenenud,» ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse bioloog Toomas Hirse. «Viimasel kahel aastal on Tartu- ja Jõgevamaal kõik kolooniad tõrjesse määratud, aga see taim on nagu mitme peaga lohe: ikka tuleb enne uut talve kusagil välja veel mõni uus koloonia.»
Elujõuline vastane
Seni on karuputkest jagu saadud vaid väga väikestes kolooniates, kus jõuti taime levikule õigel ajal piir panna. Kuid see ei tähenda, et mujal tehtud töö oleks olnud tühi tuuletallamine. Kevadel korraldatud erineva tõrjekestusega alade uurimine näitas, et kaheaastase tõrje järel on taimede hulk koloonias märkimisväärselt vähenenud.
«See tähendab, et selles koloonias seemnepank ei suurene,» selgitas Toomas Hirse. Kuna karuputke tõrjet alustati 2005. aastal, siis tuleb sellest võõrliigist vabanemiseks veel kannatust varuda.
Tuleb jälgida
Koloonia loetakse hävinuks, kui seal pole kaks aastat järjest enam taimi. Edasi võetakse ala jälgimise alla. «Karuputk on tohult elujõuline,» ütles Toomas Hirse. «Selle taime seemned on idanemisvõimelised kümme aastat.»
Tänavu kulus karuputke tõrjeks Tartumaal 28 149 ja Jõgevamaal 29 402 eurot. Mürgitamistööd tegi viis firmat. Ühele ettevõttele määras keskkonnaamet trahvi ja lõpetas suurte puuduste tõttu lepingu. Töö jäeti korralikult tegemata pisut enam kui kahel hektaril Haaslava vallas Aadami külas.
Suurimad kolooniad
• Suurimad karuputkekolooniad Tartumaal asuvad Kongutas (18,13 ha), Haaslava vallas Unikülas (14,57 ha) ja Konguta vallas Vahessaare külas (14,47 ha).
• Jõgevamaal on kaks suurimat karuputkekolooniat Puurmani vallas Härjanurme külas (24,82 ha ja 21,94 ha) ning Pala vallas Kokanurga külas (15,96 ha).
Allikas: keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon