Kooli naabrid kurdavad parkimispõrgut

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Härma gümnaasiumisse üldkoosolekule kiirustanud lapsevanemad parkisid üleeile õhtul Kooli tänava umbe.
Härma gümnaasiumisse üldkoosolekule kiirustanud lapsevanemad parkisid üleeile õhtul Kooli tänava umbe. Foto: Hans Orru

Härma kooli suuremad üritused põhjustavad naabritele parkimispõrgu, kurtis Kooli tänava elanik Heiki Kalberg.



Viimati andis nurisemiseks põhjust üleeilne õhtu, kui Härma koolis oli lastevanemate üldkoosolek. Umbe pargitud Kooli tänava elanikel oli keeruline oma hoovist välja sõita.

Kalberg ütles, et selline olukord, kus kooli ümbruse tänavad on kahelt poolt täis pargitud, on ehk kord kvartalis. Kõige hullem on tema sõnul lõpuaktuse ajal, koolikatsete ajal kevadvaheajal ja vanemate koosolekute korral.

Kalbergi sõnul on arusaadav, et koolis on aeg-ajalt suured üritused, kool on tõmbekeskus ja pargitakse tänaval. «Talvel oli see isegi hea, sest tänu koolile olid Kooli ja Tõnissoni tänav märksa lumevabamad kui muud tänavad,» rääkis ta.

Kalberg jätkas aga, et kui pargitakse keelatud kohas kõnniteele, nii et lapsevankriga ei saa läbi, kui pargitakse hoovide sissesõidud päris kinni või poolkinni, nii et üksnes väiksema autoga on võimalik välja nõksutada, või kui pargitakse võõrastesse hoovidesse, tekib organiseeritud lahenduse ja õiguskaitse soov.

«Liikluskäitumise järgi ei ole siin koolis mitte Eesti eliit, vaid Eesti egoismi lagi,» pahandas Kalberg.

Loid politsei

Kuid politsei pole naabrite teada kunagi teinud ühtegi hoiatust või trahvi. «Varasematel kordadel on ka öeldud, et nad ei saa parkivate autodega midagi teha. Siinkohal tekib mõttetu riigi tunne – kui on palju rikkujaid, kas siis on rikkumine lubatud?» küsis ta.

«Politsei võiks vastata küsimusele, et kui 20 autot pargib kõnniteel kohas, kus see pole lubatud, kas siis ongi selleks vajadus ja politsei lülitab ennast sellest välja? Kas sama asi on lubatud ka grupis kiiruse ületamisel?» ütles Kalberg.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissari Kaido Iste vastus oli, et sügisel pole Härma kooli ümbruse parkimise kohta kaebusi tulnud, küll aga kevadel ja talvel. Tema sõnul fikseerisid patrullpolitseinikud tookord korrarikkumised ning jäid kohale ennetamaks edasisi valesti parkimisi. Lisaks püüdis juhtimiskeskus sõidukite registreerimisnumbrite järgi juhte tuvastada ja nendega ühendust võtta.

Mure ka hommikuti

«Politsei liiklusliinile antakse sageli teada just parkimiskorra rikkumistest. Eeskätt püütakse neid rikkumisi käsitleda ikka inimlikult – eesmärk ei ole trahvimine, vaid see, et inimene oma rikkumisest aru saaks ja liikluskäitumist parandaks,» leidis Iste.

Väärteomenetlust alustatakse tema sõnul, kui tegu on parkimiskorra pideva rikkujaga või valesti parkides tekitatakse ohtlikke olukordi. Sõiduki teisaldamine on üks võimalustest, kui pargitud auto häirib oluliselt teiste liiklemist või on ohtlikult pargitud.

Härma kooli direktor Ene Tannberg ütles, et parkimisreeglite eiramise probleem on alailma, see saadab kõiki suuremaid üritusi ja tuska teeb see ka hommikuti, kui lapsevanemad lapsi kooli toovad. «Autokooli eksamil sellise parkimisega läbi ei saaks,» nentis Tann­berg.

Aga ta lisas, et kooli käed jäävad siin lühikeseks ja head lahendust pole pakkuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles