Tartu kavandab tuleva aasta linnaeelarve suuruseks 115,76 miljonit eurot, mis on 4,7 protsenti tänavusest enam, kuid linnavalitsus räägib ikkagi konservatiivsest eelarvest.
Tartu eelarve kasvab kriisijutust hoolimata
29. september 2011, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsuse koosolekutel ringlev eelarvekava ületab tänavust kahe lisaeelarvega täpsustatud eelarvet rohkem kui viie miljoni euro võrra – tänavune eelarve on 110,55 miljonit eurot.
Rahandusvaldkonna abilinnapea Argo Annuk ütles, et eelarve tulude poole rehkendamisel on aluseks võetud füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvu ootus, kasv arvatakse jäävat 3,6 protsendi kanti.
Selle aasta lõpetab Tartu tulumaksulaekumise 2,9 protsendi suuruse kasvuga võrreldes eelmise aastaga, sõnas linnapea Urmas Kruuse.
Annuk ütles aga, et sellest hoolimata on eelarve tehtud konservatiivses võtmes, sest prognoosid erinevad. Ta viitas ka Euroopa võlakriisile, mis ilmselgelt pärsib kasvu ootust.
Segane pilt
Riiklike toetuste kasvule linn Kruuse sõnul eriti ei panusta, kui välja arvata euroraha. Suhtarvuna on suurelt, tervelt 40 protsenti, kasvamas teedehoolduseks eraldatav raha, kuid linnapea sõnul on senine toetus piisavalt väike, et mitte rõõmust lakke hüpata.
Abilinnapea Jüri Kõre lisas, et prognoosides ei ole ei järgmisel ega ülejärgmisel aastal ette näha, et kohalike eelarvete osa SKTst kasvab. «Ei kehti see loogika, et kui riigi tulud kasvasid sel aastal, siis järgmisel ka omavalitsuste tulud,» ütles Kõre.
Kulude poolelt on pilt veel segasem. Linnavalitsuse osakonnad panid taotlused kokku läinud reedeks ja sel nädalal algas nende kaitsmine. Esialgu ületasid taotlused eelarve võimalusi 17,5 miljoni euro väärtuses. Milliseks kujuneb tegevuskulude ja investeeringute vahekord, ei olnud linnajuhid veel valmis kindlalt väitma.
Hariduskulud kasvavad
Muret teeb aga, et tegevuskulud kipuvad kasvama.
Abilinnapea Tiia Teppan ütles, et kindlasti suurenevad hariduskulud. Ühelt poolt lisanduvate aiarühmade tõttu, aga enamgi haridusasutuste kommunaalkulude kasvu tõttu. Linnal on 31 lasteaeda ja 26 kooli. Haridusosakond on plaaninud tegevuskulude kasvuks 12 protsenti, mis on mullusest 2,3 miljonit eurot enam.
Investeeringute eelarvest on suur osa varasemate lepetega ära lubatud ja osa äragi kulutatud, näiteks jätkuvad Ahhaa maksed. CO2-kvootide müügist on haridusasutuste remondiks tulemas vanas rahas ligi 100 miljonit krooni, kuid viiendik sellest tuleb linnal omaosalusena välja panna.
Linnamajanduse osakond taotleb 2 miljonit eurot Sõpruse sillapaari ühe poole kapitaalremondiks. Abilinnapea Raimond Tamm ütles, et hoiab sellest reast kümne küünega kinni, sest remonti edasi lükata pole enam võimalik.
Ainus uus laen võib vajalikuks osutuda, kui läheb Ringtee silla ehituseks. Linna osalus oleks tuleval aastal 1,9 miljonit eurot. «See on ainus plaanitud uus laen,» ütles Kruuse.