Eva-Liisa Luhamets: usundiõpetus – avatud ühiskonnas oluline õppeaine

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eva-Liisa Luhamets

FOTO: Erakogu

Üks haritud ja tuntud inimene ütles kord intervjuus, et ta ei tea, millisele nädalapäevale sel aastal suur reede langeb. Vähemasti ta teadis, et suur reede on liikuv püha. Ning tõsi, seda vastust võiks teada ka vaid loogilist mõtlemist kasutades.

Ometi peegeldab see näide siiski ühiskonna teadmatust religioonidest ja tarvidusest neist midagi teada. Teadlikkuse suurendamiseks oleks võimalus lisada õppekavadesse kohustuslik usundiõpetus, mis ei lähtu konkreetsest usust, vaid mille kaudu saab õpilane teadmisi kõikidest suurtest maailmareligioonidest.

Eesti 530 üldhariduskoolist on võimalik usu- või usundiõpetust õppida umbes seitsmekümnes. Enamikus on tegu valik- või vabaainega. On olnud ka ettepanekuid, et religioone puudutavaid küsimusi võiks käsitleda teiste ainete raames. Samas puudub selleks teiste ainete õpetajatel pädevus. Oluline on ju anda objektiivset ülevaadet mitmest religioonist, mille süvitsi tundmiseks on vaja aastaid õppida.

Selge on, et õppekavad on väga tihedad, ja et lapsi mitte üle koormata, tuleb teha valikuid. Praeguses olukorras on tehtud valik, et religioonidealast teadmist pole Eesti-suguses maailmale avatud ühiskonnas vaja. Samas pingutame, et ühiskond oleks mõistvam, hoolivam, mitmekesisust hindav, jne. Aga kuidas mõista, kui puudub teadlikkus?

Usundiõpetuse eesmärk pole kedagi usklikuks muuta, vaid anda tulevastele põlvkondadele teadmisi, mis on tänapäevases mitmekesises maailmas ääretult olulised.

Haridus peaks lähtuma reaalsetest vajadustest. Eesti elanikud puutuvad kokku teistest riikidest pärit inimestega. On väga oluline teisi mõista – nii suudame pakkuda head elukeskkonda neile, kes on mujalt Eestisse elama asunud, ning tundes paremini religioone, oleme ka meie viisakamad külalised teistes riikides.

Pew’ uuringute keskuse andmeil tunnistas 84 protsenti maailma elanikest 2015. aastal kindlat religiooni. Usk on sageli inimese sügavaima identiteedi aluseks. Sellest lähtuvalt teeb ta oma moraalseid ja sotsiaalseid otsuseid ja valikuid. Sealt leiab ta sageli oma elu mõtte ja suuna. See määrab, mis on talle tähtis ja püha.

Usk mõjutab ka kultuure ja tavasid ning riikide seadusi. Inimese usku mõistmata on raske tõeliselt mõista inimest ennast. Religioone tundmata on kultuuride mõistmine puudulik.

Vähene religioonidealane teadmine on kaasa toonud ka hirmu usundiõpetuse ees. Kardetakse, et lastele tehakse ajupesu ja juhtub kõige hullem – laps hakkab uskuma. Usundiõpetuse eesmärk pole kedagi usklikuks muuta, vaid anda tulevastele põlvkondadele teadmisi, mis on tänapäevases maailmas ääretult olulised. Teadmisi, mis aitaksid meil mõista üksteist ning ka maailmas toimuvatest sündmustest paremini aru saada.

Kuna Eesti on kristliku taustaga maa, siis on meile eriliselt tähtis ristiusu mõistmine. See aitab mõista paremini meie enda kultuuri. Vähemasti aitab see vältida piinlikke hetki.

Tagasi üles