Haruldased taimed ja linnud teevad elu keeruliseks

Haruldane merikotkas on suurim röövlind Eestis.. Foto: Arne Ader.

Ilusa looduse vastu pole kellelgi midagi, kuid kaitsealadel kehtivad rangemad või leebemad piirangud võivad heal juhul hämmastust tekitada, halvemal juhul toovad aga tüli majja.

«Kaitsealal pole raskem töötada kui mujal,» ütles aastaid Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutust juhtinud Gea Järvela. «Siin on reeglid paigas, ja kui neid teada, siis saab hakkama.»

Samas näeb Gea Järvela tihti, et mõni reegel tekitab matkaradadel käijates hämmastust. «Inimesed ei mõista, miks ei või viia lõkkekohta tormiga rajale murdunud puu juppe,» rääkis ta. «Aga sihtkaitsevööndis tohime murdunud puust tükeldada vaid rajale langenud osa, kõik muu tuleb maha jätta. Matkajale võib see tõesti imelik paista.»

Piirangutele tuleb mõelda

Tõsi on aga see, et kaitsealal kulub ehitamiseks rohkem aega ja raha. Praegu on sihtasutusel käsil Vapramäe loodusmaja ehitamine. Enne töö kallale asumist tuli teha planeering ja hinnata keskkonnamõjusid.
«Jah, raha ja aega kulutasime rohkem kui tavalises paigas tegutsemisele,» ütles Gea Järvela. «Aga keskkonnamõjude hindamine pole halb, sest nii saad riskikohad teada.»

Inimestel, kellele hakkab silma kaitsealal müüdav kena koht, soovitas ta enne otsuse tegemist tõsiselt asja uurida ja mõelda. Sama soovitas keskkonnaameti Jõgeva Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

«On juhtunud, et arendajad on juba suure töö ära teinud, kui selgub, et tulevaste majade kohal kasvab esimese kaitsekategooria taim, mida me üldjuhul ei taha lubada ümber istutada,» rääkis ta. Keskkonnaametnikel ja arendajatel on haruldaste taimede pärast erinevad eesmärgid näiteks Tartus Ihastes, Kalda teel ja Vasula järve ääres.

Ka soov veekogude äärde maja ehitada võib tüli majja tuua. «Oli juhus, kus arendaja sai vallast infot, et pole probleeme, aga tegelikult oli see üleujutusala,» ütles Kaili Viilma. «Riigi põhimõte on see, et veekogude ääri täis ei ehitata ja üldjuhul nii ongi.»   

Kotkas muudab plaane

See põhimõte ja haruldaste taimede kasvukohad on üldjuhul teada, kuid ükski metsaomanik ei või iial teada, millal tuleb tema valdustesse elama näiteks väga kaitstud merikotkas, kaljukotkas, must-toonekurg või kanakull.

«Inimesed, kelle metsa tuleb kotkas, satuvad enamasti väga õnnetusse seisu,» tunnistas Kaili Viilma. «Mõnel metsaomanikul on juba raielubagi olemas, aga siis selgub, et seda tööd ei tohigi teha.»

Riik on küll nõus neilt omanikelt metsatüki turuhinnaga ära ostma, kuid see on väga pika vinnaga protsess, raha tuleb oodata aastaid. Haruldase linnu või taime pärast ootas Eestis eelmisel nädalal oma metsa- või maatüki ostmist 470 eraisikut ja firmat. Tartumaalt on selles nimekirjas 28 maa- või metsatükki, millest üheksa kuulub neljale ettevõttele ja ülejäänud eraisikutele.

Põhjusi looduse peale pahaseks saada on teisigi: mõni kurjustab, et tema valdustest ei hävitata karuputke või kajakakolooniat ära, põllumeeste tuju rikuvad saaki hävitavad rändlinnud ja lambakarju rappivad hundid.
«Paljudele vastuoludele looduskaitsega on siiski lahendus olemas, tuleb vaid rohkem uurida ja asju ajada,» kinnitas Kaili Viilma. «Julgustame inimesi ikka keskkonnaametist nõu ja abi küsima, mitte lootusetult käega lööma.»

Kus mida tohib?
• Kõige rangemad piirangud kehtivad kaitseala eriliselt kaitstavas vööndis, loodusreservaadis. See on inimesest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslikult. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine. Inimesed võivad loodusreservaati minna vaid järelevalve ja päästetööde tegemiseks ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil. Tartumaal on loodusreservaadid Alam-Pedjal asuvad linnurohked rabasaared.
•    Ranguselt järgmiste piirangutega sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal välja kujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Inimesed võivad sihtkaitsevööndis käia, kuid aeg-ajal võib seal olla liigist sõltuvalt liikumispiirang. Majandustegevus, näiteks uute hoonete ehitamine või teede tegemine on sihtkaitsevööndis üldiselt välistatud. Kaitse-eeskirjaga võib sihtkaitsevööndis lubada kaitstava väärtuse säilitamiseks teha vajalikke töid, koosluste hooldamist, marjade ja seente korjamist, jahti, kalapüüki, tee rajamist, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, pilliroo ja adru varumist, sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmist, telkimist, lõkke tegemist ja rahvaürituse korraldamist. Tartumaal pole sihtkaitsevööndites inimeste majapidamisi. Sihtkaitsevööndisse jääva maa eest ei pea omanik maamaksu tasuma.
•    Piiranguvöönd, kus maaomanikule kehtib 50-protsendiline maamaksusoodustus, on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjaga kehtestatud reegleid. Sellistel aladel elavad ja toimetavad inimesed nagu ikka, kuid nad peavad oma tegevusi, näiteks uue hoone või tee rajamist kooskõlastama keskkonnaametnikega.
Allikas: keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon