Looduses käib inventuur

Tartumaa looduskaitsealad. Foto: Graafika: A6

Ka looduses teeb aeg oma töö ning seepärast tuleb keskkonnaametnikel lähiaastail Tartumaal kaitse alla võetud alad üle vaadata. Juurde on tulemas uusi kaitsealasid ja mõni väärtuse kaotanud koht arvatakse kaitse alt välja.

Inventuur looduskaitse all olevates kohtades tuleb ette võtta looduskaitseseaduse pärast, mille järgi peab 2016. aasta 1. maiks kaitsealadel ning kaitse all olevatel puudel ja kividelgi olema seadusele vastav kaitse-eeskiri, selgitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

«Praegu on üsna keeruline rääkida looduskaitsealade kindlast hektarite arvust või kaitse all olevate kohtade arvust,» lisas ta. «Tartumaal on väga palju kaitsealuseid objekte ning nende arv, pindala ja piirid on ajas muutuvad. Paljud üksikobjektid on kaitse alt mahaarvamisel, mitme kaitseala piirid muutuvad ja käsil on mitme uue kaitseala moodustamine.»

Uued kaitsealad

Nii ongi keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni tänavune tööplaan üsna tihe. Uue nimega kaitsealadest on töö kõige kaugemal Tartumaa suurima, ligi 34 500-hektarise Peipsiveere looduskaitsealaga. Loodav kaitseala liidab Emajõe Suursoo sookaitseala, Piirissaare zooloogilis-botaanilise kaitseala ja Emajõe suudmeala hoiuala.

Kohalike soovil jäävad sel alal kaitse alt välja Meeksi valla Meerapalu küla ning Piirissaare Piiri, Saare ja Tooni küla hoonetega alad. Peipsiveere looduskaitseala kava eelnõu läheb peagi ministeeriumidesse kooskõlastusringile. Valitsus võiks uuele kaitsealale oma jah-sõna anda tuleva aasta jooksul.

Päris uus kaitseala, Raadi looduskaitseala, on avalikustatud ja keskkonnaministeerium teeb nüüd selle kava viimast läbivaatust. Töö Ropka-Ihaste kaitsealaga on sama kaugel, kuid selle ala dokumendid saadeti kevadel keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni ajakohastamiseks tagasi.

Täiesti uutest  kaitsealadest on Nõo vallas moodustamisel 134,5-hektarine Nõo-Karujärvede looduskaitseala ning Kambja vallas käivad ettevalmistused Tatra ürgoru 316,5-hektarise looduskaitseala tegemiseks. Tatra ürgoru maadel on keskkonnaametnikel ekspertiis tellitud ja käimas, Nõo Karujärvede puhul oodatakse juba luba avalikustamiseks.

Õige mitmel kaitsealal on lähiaastatel piirid muutumas. Näiteks Järvselja looduskaitseala plaanitakse suurendada ligi kolm korda, et liita sellega kaitsealuste liikide elupaik, väärtuslik Uulika soo.

Võrtsjärve hoiuala piirid muutuvad kahes kohas: alale liidetakse praegu üksikuna kaitse all olev Tamme paljand ja samas soovitakse seal kaitse alt välja arvata Trepimägi, kus kaitstavad väärtused on aja jooksul kadunud.

Laienemist valmistatakse ette ka Lavatsi järve hoiualal, et liita sellega väärtuslikud õõtsikkaldad ja kaitsealuste liikide elupaigad-kasvukohad. Samuti käib inventuur Mustjärve hoiuala ümbruses, kus olevatest loodusväärtustest andsid märku kohalikud elanikud.

Alatskivi maastikukaitsealaga on kavas liita Alasoo astang, mis suurendaks seda kaitseala ligi poole ehk 363 hektari võrra.

Elva-Vitipalu ja Vapramäe maastikukaitseala, Elva jõe ja Ilusoja hoiuala ning nende vahele jäävad Elva jõe oruga seotud maastikud on plaanis liita üheks suureks Elva maastikukaitsealaks.

«Elva maastikukaitseala on üsna looduskaitseala moodi, sest sealsetel aladel on ka palju loodusväärtusi,» märkis Kaili Viilma.

Pähklisaare maastikukaitsealaga liidetakse mitukümmend hektarit varem turbatootmiseks mõeldud ala ning metsise elupaik ja sooservasid. Kokku suureneks see kaitseala 137 hektarit.

Jõgeva- ja Tartumaal asuval suurel Vooremaa maastikukaitsealal vaadatakse üle metsade, niitude ja sooalade väärtus. Metsakuklaste elupaik suurendab seda 9831-hektarist kaitseala veel mõne hektari võrra.

Võõrliik jääb kaitseta

Kõvasti tööd annavad keskkonnaametnikele kaitsealused looduse üksikobjektid ehk väärtuslikud puud ja kivid. Et mõnel neist on aeg täis saanud, tuleb need korrektselt maha kanda ehk kaitse alt välja arvata.
Teisalt on kohalikud inimesed ja omavalitsused teinud samas keskkonnaametile ettepanekuid võtta Tartumaal kaitse alla veel kaheksa väärtuslikku üksikobjekti.

Need on Haage põlispärnade rühm, Järvselja tamm, Meeksi vallas kasvav Tenso Peetri mänd, Rannu valla Tamme küla Paluotsa kadakas, Vana-Kastre künnapuu ja tamm, Nõo koguduse pärn ja Rannu hiiepärn. Viimase kaitsmisega jäädi aga hiljaks, sest uhke jäme pärn vandus mullu augustitormile alla.

Lähiaastatel luuakse selgus majja ka 13 määratlemata kaitsekorraga alal, mille hulgas on näiteks Tartus asuvad Aruküla koopad ja Kalmistu paljand, Kavilda ürgorg ja Vara valla kollase nartsissi kasvukoht.

«Väärtuslikele aladele kehtestatakse looduskaitseseadusele vastav kaitsekord,» selgitas Kaili Viilma. «Osa alasid läheb ka kaitse alt välja.» Viimaste hulgas on näiteks Annikoru viinamäetigude elupaik, sest viinamäetigu on võõrliik. Kaitse alt peaks välja minema ka Õvi kivikülv, mis on laiali tassitud.

Ülevaatamisel on ka uuendamata piiridega mõisapargid ning uuendamata kaitsekorra või piiridega pargid, alleed ja puuderühmad.

«Jah, keskkonnaametnikel on lähiaastatel väga palju tööd,» märkis Kaili Viilma. «Aga see töö tuleb ära teha, et kaitse all olevate kohtade piirid ja kaitsekord oleksid selged ning et meist jääks üht-teist väärtuslikku maha ka tulevastele põlvedele.»