/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/09/26/767846t1h00b3.jpg)
«Tere! Ma vaatasin, kui ilus ja noor sa seal olid!» rõõmustas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Anne Luik, saanud ülikooli sünnipäevanäituse avamisel käepigistuse ulatusse agrokeemikust emeriitdotsendi Endel Turbase.
Juubelinäitus muutis hallpead nooreks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu proua vaidleb, et originaalis olin blond,» kostis Turbas ise, seirates kusagil viiekümnendate aastate teises pooles üles võetud mustvalget fotot. Sellelt paistab asjalikuilmeline noormees brüneti juuksepahmakaga.
Millisena aga mäletab end maaülikooli eelkäija, Eesti Põllumajanduse Akadeemia esimese lennu diplomand ise? «Blond ja loll,» jätkus 82-aastasel Turbasel eneseirooniat.
Emotsioone ei meenu
1951. aasta sügisel, tulnud just erialapraktikalt Ukrainast, muutus 22-aastane Endel Turbas Tartu Ülikooli üliõpilasest vast rajatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia tudengiks.
«Ega sellele ei mõtelnud küll, et tulime uude kooli,» tunnistas Turbas. «Õppejõud olid endised, õpperuumid samuti. Peamiselt olime Mitšurini 36 ja Mitšurini 34, praegused Lai 36 ja 34 – kaks viimast maja enne botaanikaaeda.»
Endel Turbas ei mäleta Tartu Ülikooli küljest tüki väljalõikamisest ja sest tükist uue kõrgkooli moodustamisest ei erilist ärevust, kahjutunnet ega rõõmu. Muidugi ei peetud ka omavahelisi arutelusid, kas nii oli õige või polnud, sest õiged olid kõik partei otsused, muigas ta.
«Aga sisuliselt oli põllumajanduse akadeemia rajamine hea, põllumajandus sai suurema tähelepanu,» leidis Turbas. «Ka ülejäänud Nõukogude Liidu taustal olime kõrgemal positsioonil, sest enamasti olid põllumajanduskõrgkoolid instituudid. Akadeemia oli kraad kõrgem.»
Nõukogudeaegseist kampaanialikest totrustest, millega ka põlluakadeemia kokku puutus, meenub Turbasele ühe eredamana kartulite ruutpesiti panek viiekümnendate aastate esimeses pooles.
«Meist läksid sellised kampaaniad küll kaunis kergelt mööda, majandijuhid kannatasid nende käes palju rohkem,» tõdes Endel Turbas.
Aja seirata maaülikooli võimla fuajeesse riputatud juubeliväljapanekut leidis ka Turbase kursusevend, zootehniku diplomiga etnoloog ja luuletaja Kalju Konsin. Mitme helge olmekillu kõrval kasutas Konsin 1951. aasta kohta sõna vabakäiguvangla. «Mu emal olid kõigile lastele seljakotid valmis õmmeldud, et oleks kohe võtta, kui on minek,» meenutas ta.
Liitmise vastu
Endel Turbas on veendunud, et Eesti Maaülikooli tagasiõmblus Tartu Ülikooli külge oleks rumal, sest maaerialad saaksid sellest pigem kaotada kui võita.
«Tuleks rivaalitsemine, et mis need maamehed on ja nii,» ennustas Turbas. «Finantside pärast algaks olelusvõitlus, kus peale jääksid tugevamad isikud. Põllumehed on vaiksema loomuga ja jääksid kindlasti kaotajaks.»
Maaülikooli juubelinädal
• Tära kell 15 mälestuspäev Raadi kalmistu keskväljakul.
• Homme kell 11–18 tulevikukonverents «Eesti maa – elamisväärne ja igikestev» maaülikooli peahoones.
• Neljapäeval, 29. septembril kell 12–17.30 linnarahvapäev maaülikooli linnakus.
• Neljapäeval, 29. septembril kell 18 juubelikontsert spordihoones Kreutzwaldi 3.
Allikas: Eesti Maaülikool