Tartust kaob veel kaks gümnaasiumi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Järgmisest õppeaastast hakkab kunstigümnaasiumis järjest suurenema põhikooliõpilaste osakaal, 2014. aasta sügisel peaks kool Tartu linnavalitsuse plaanide järgi õppetööd alustama vaid põhikoolina.

FOTO: Sille Annuk

Karlova ja kunstigümnaasiumis käib ränk töö, et selgeks teha, kui palju tunde ja millistel õpetajatel kaob ära, kui neid koole hakatakse ümber kujundama põhikoolideks.

Kunstigümnaasium sai sel suvel kümnendasse klassi astumiseks õpilastelt avaldusi ühe rohkem kui linna määruses nõutud 60 ja võitis endale sellega lisa-aasta gümnaasiumina.

See väike konarus ei takista aga linna suurt plaani – kui volikogult novembris nõusolek saadakse, algab järgmisest õppeaastast nii Karlova kui kunstigümnaasiumi põhikooliks muutmine. Juba vastu võetud gümnasistid saavad küll kodukoolis lõpetada, kuid uusi õpilasi enam kümnendasse klassi vastu ei võeta.

Kunstigümnaasiumi direktori Peeter Kikase sõnul ei ole kooli personal selliseks üleminekuks valmis, kuigi jutud on käinud juba aastaid. Praegu tehakse linnale arvutusi, milliseid ümberkorraldusi tuleb teha, eelkõige just õpetajatega seoses.

«Kehva on ta igal juhul, sest ümberkorraldused kindlasti nõuavad nii aega kui raha,» arvas Kikas. Muutused pole ainult kooli haldamises, vaid on ka põhimõttelised. Gümnaasiumis on erinevad õppesuunad ja pakutakse valikuid, põhikooli ülesandeks on anda vaid põhjalikud algteadmised ning Kikase sõnul õppekavas valikainetele ruumi ei ole.

Lapsi tuleb juurde

Sellest sügisest algas ümberkorraldus Raatuse ja Forseliuse gümnaasiumis. Viimase direktor Tiiu Millistfer mainis esimese muutusena koolielus seda, et rebaste puudumisel jäi sel aastal ära tavapärane ja oodatud ristimine.

Tunduvalt on vähenenud õpetajate koormus. «Ja ilmselt väheneb veelgi,» sõnas direktor, kuid lisas, et seni kedagi lahti laskma pole pidanud. Kuna kooliaasta on alles alanud ja kogu protsess pooleli, ei tahtnud ta olukorda pikemalt kommenteerida.

Linna arvates on muutusi aga kindlasti vaja. Abilinnapea Tiia Teppan rääkis, et juba sündinud laste arvu põhjal on näha, et järgmistel aastatel hakkab esimestesse klassidesse tulema järjest rohkem lapsi. Käesoleval õppeaastal on kõigis Tartu põhikoolides õpilasi 8495, viie aasta pärast on prognoositavaks arvuks 10 124.

Samas on näiteks kolme aasta pärast gümnaasiumisse jõudvates 7. klassides väga vähe õpilasi ning juurde pole neid kusagilt tulemas.

«Põhikoolis ei ole enam meil võimalust abi paluda erasektorilt või vanaemadelt, tädidelt, naabritelt,» rääkis Teppan lasteaiajärjekordadele viidates. «Kõigis piirkondades peavad esimesse klassi minevatele lastele olema tagatud põhikoolikohad, see on kõige tähtsam.»

Kuna lapsi on peale tulemas nii palju, väitis abilinnapea, et koolid ei jää tegelikult väiksemaks, kui nad praegu on, ega vähene ka vajadus õpetajate järele – lihtsalt gümnasistid asenduvad noorematega.

Ümberkorraldatavaid gümnaasiume ei valita Teppani sõnul nende õpitulemuste või headuse põhjal. Arvesse võetakse piirkondade sissekirjutusi, laste hulka ja vastavalt sellele piirkonna vajadusi.

Linn on endale igal juhul võtnud kohustuseks pakkuda gümnaasiumikohti 85 protsendile põhikoolilõpetajatest. Seega võivad kohtade vajaduse korral põhikooli staatusest pääseda Descartes’i lütseum ja kommertsgümnaasium, mille ümberkorraldused on praegu plaanitud 2013. aastaks.

Kiire töö

Teppani sõnul avatakse 2015. aastal aga uus gümnaasium Nooruse 9 hoones. Nimelt eraldatakse põhikooliks ja gümnaasiumiks praegune Tamme gümnaasium, seal tuleb samasugune lahutusprotsess, nagu oli sel aastal Mart Reinikus.

Peeter Kikase arvates on koolide ümberkorraldamisega hakatud väga kiirustama, Teppani sõnul ei jää aga lihtsalt muud üle, kuna venitades jäädakse suure massi koolituleku ajaks lihtsalt hiljaks.

Uuel nädalal tuleb mõlemas koolis, Karlova ja kunstigümnaasiumis, üldkoosolek, kus räägitakse ka lapsevanematele eesootavatest muutustest.

Tagasi üles