/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2011/04/26/565534t1h8915.jpg)
«Me ei ütle, et Tartu on kole. Ei, kaugeltki mitte. Aga pakume välja mõtteid, kuidas muuta linna lihtsate vahenditega palju ilusamaks ja hubasemaks,» rääkis läänemereäärsete linnaplaneerijate komisjoni esimees Sirpa Kallio Soomest.
Väliseksperte pelutas Tartu pimedus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallio kinnitusel teab ta, et kohalikud inimesed harjuvad keskkonnaga ja ühel hetkel ei häiri neid enam asjad, mis võõral silma riivavad. Eksperdi sõnul on tema ülesanne aga ärgitada kohalikke inimesi positiivselt oma linna arendama, neis küsimustes kaasa mõtlema ja rohkem sõna võtma.
Emajõelinnas on naise hinnangul koledaid kohti, mida saaks palju ilusamaks teha väikeste asjadega – istutada mõni puu, panna paar valgustit, võõbata lagunev krohv värske värviga üle.
«Istutage vanalinna mõni puu, kuhu alla saaks kuuma ilmaga istuda. See ei riku midagi,» tõi Kallio näite.
«Tänavatel kõndides hakkas esimese asjana silma, et siin on väga pime,» lisas Kallio. Odavaim lahendus oleks tema hinnangul valgustite lisamine nii tänavatele kui parkidesse. Hubasust ja turvatunnet lisaks tema arvates seegi, kui saaks kaunid vanalinna majad valgustada samamoodi nagu seda on tehtud raekoja puhul.
Mõttemaailma muutus
«Vaadates Tartut jääb mulje, et kohati pole linn planeeritud mitte neile, kes siin elavad, vaid neile, kes siit läbi sõidavad,» rääkis teine üritusel osalenud linnaplaneerija Niels-Peter Mohr Nielsen, kes elab Taani suuruselt teises linnas Aarhusis. «Väljast tulijale näib, et Riia ristmik on Tartu kõige olulisem asi,» tõi ta näite.
Hooned ei ole aga nagu linna majad, vaid saarekesed autodemeres. Tema hinnangul ei ole see linnale aga hea, et autod on liiga dominantsed. Kesklinnas võiksid domineerida jalakäijad ja jalgratturid.
Bussid tihemini sõitma
Olukorda aitaks parandada see, kui pakkuda paremat ühistranspordi teenust. Kui buss käib liiga harva või kodanikud ei saa selle teenuse peale kindlad olla, valivad nad alternatiivse liikumisviisi.
Teiseks mureküsimuseks on linnas asuvad majad. «Vaadates Tartu kaubamaja tuli esimesena pähe mõte, et see on linnateater,» lisas Sirpa Kallio. «Majal puuduvad kauplustele omased vaateaknad, see ei kutsu sisse astuma,» selgitas ta.
Veel näis Kalliole, et vanalinnas on vähe elu. Põhjus on tema arvates selles, et inimene ei tunne end vanalinnas hästi. «Kõik me vajame oma igapäevast leiba ja piima,» ütles Kallio ja tõdes, et Tartu vanalinnas puuduvad poed, mis rahuldaksid inimeste igapäevaseid vajadusi.
Linnaplaneerijad
• Eksperte tuli Tartusse kokku 22 linnast ja 9 riigist.
• Nelja päeva vältel tutvuti Tartu oludega ja pakuti välja ideid, kuidas muuta Tartut paremini toimivaks koosluseks ning mida teha, et linna väljanägemist parandada.