Tartu lasteaedade kliima tekitab muret

Tartu ühes uuemas, Lotte lasteaias on ventilatsioon hea, kuid suurte akende tõttu tõuseb päikesega temperatuur +29 kraadini. Foto: Sille Annuk

Tartu lasteaedu vaevab niiskus, kuivus, palavus, jahedus ja lubamatult suur süsihappegaasisisaldus õhus. Sisekliima probleeme oli pea kõigis Tartu energiaagentuuri uuritud lasteaedades.

Tartu abilinnapea Jüri Kõre ütles, et uuringust koorus välja mitmeid teada probleeme ja järeldusi, kuid kõige uudsema ja teravamana on tema sõnul esile toodud, et puuduliku ventilatsiooni tõttu kipub paljudes lasteaedades süsihappegaasi kontsentratsioon olema lubamatult suur.

Enamasti on lasteaedades siseõhu temperatuur normilähedane, üheksast uuritud lasteaiast kuues aga tõusis õhu süsihappegaasisisaldus tasemeni 3000 ühikut (ppm, CO2 sisaldus õhus mõõdetud osadena miljoni kohta) või isegi ületas seda ajutiselt. Kehtiva standardi kohaselt ei tohiks see ületada 1000 ühikut, tõdesid uuringu koostajad Kalle Virkus ja Tiit Pikk.

Kõre ütles, et seis ei ole siiski väga hull, sest kriitiliseks loetakse 5000 ühiku piiri. Esimese abinõuna on plaanis lasteaedadesse panna süsihappegaasimõõdikud.

Linna tellimusel tehtava uuringu eesmärk on fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuring algas mullu aprillis ja lõpparuande tähtaeg on selle aasta lõpus. Lasteasutusi käsitlev dokument on uuringu esimene etapp.

Huvitava tähelepanekuna panid uurijad kirja, et Tartu linna lasteaiad tarbivad märgatavalt vähem soojusenergiat kui Soome samasuguse suuruse ja vanusega lasteaiad. Kuid lisasid järelduse, et vähemalt osa sellest vahest on tingitud alakütmisest, aga suurem osa näilisest kokkuhoiust tuleneb siseõhu kvaliteedi nõuete süstemaatilisest täitmata jätmisest.

Seejuures on probleeme seinast seina. Mõni maja hallitab liigniiskuse tõttu, kolme aasta eest remonditud lasteaias Sipsik töötab ventilatsioon laitmatult, ent õhk on vaatamata niisutitele nii kuiv, et suhteline õhuniiskus jäi allapoole seadmete mõõtepiirkonda, olles väiksem kui 2 protsenti.
Nii kuiv õhk põhjustab naha kuivamist ja ninaverejookse. Personal kurdab ka mööbli puitosade lõhki kuivamise üle.

Uuringu koostajate soovitus on lasteaiad remontida kompleksselt, see tähendab, et lisaks soojustamisele tuleb uuendada küttesüsteem ja ehitada välja soojatagastusega ventilatsioon koos automaatikaga, mis suunab värsket õhku sinna, kuhu vaja, ja vähendab õhuvahetust ruumides, kus inimesi ei viibi.

Lasteaedade uuringust

• Annikese teisel korrusel on loomuliku ventilatsiooni avad kinni, kuna külm õhk puhub liialt peale.

• Karoliine hoones on külmal ajal väga jahe, eriti probleemsed on otsaruumid, mis on ka niisked.

• Krõlli saalis on õhuvahetus aeglane ja sisekliima raske. Otsaruumid lähevad päikesega väga soojaks.

• Lotte nurgaruumid on talvel jahedad. Päikesepoolsed ruumid lähevad väga kuumaks – päiksega on temperatuur kuni +29 kraadi.

• Ploomikese katuse all ja teise korruse laes on hallitus, kuna õhk ei käi katuse all piisavalt ringi.
• Mõmmikus on väga suured probleemid hallitusega külmasildade tõttu. Niiskuse ja süsihappegaasi tase on kõrge.

• Helika sõimerühma magamisruum on sügisel ja kevadel väga külm, elektrisüsteem ei võimalda elektriga kütta.

• Nukitsamehes on pidev kuiv sisekliima, keldris hallitus.

Allikas: Tartu regiooni energiaagentuuri uuring