Võsavillemid murravad karistamatult edasi

Hunt. Foto: Corbis / Scanpix

Kuigi Amme ja Saadjärve jahiseltsi kütid käivad lambakarju laastavaid võsavillemeid passimas, pole ühtki murdjat tabatud. Murtud lammaste hulk kasvas nädalavahetusel aga veelgi.

Võsavillemid tegid oma viimase rüüsteretke ööl vastu pühapäeva, kui nad murdsid Tartu vallas Vasulas kolm ja vigastasid kas rohkem või vähem viit lammast. Kõiki kolme murtud lammast oli ka söödud.

Sama karja rappisid hundid ka ööl vastu 12. septembrit, kui murdsid seitse ja haavasid rängalt kolme lammast, kellest kaks lõppesid maha.

«Käisime laupäeval Vasula lähistel hunte passimas, aga ei kedagi,» rääkis septembris huntide küttimiseks eriloa saanud Amme jahiseltsi juht Enn Banner. «Ega nad meie jahimaadel otseselt polegi tegutsenud, hundid on lambaid murdnud rohkem Tartumaa poolel.»

Seni pole ühtki hunti tabanud ka Saadjärve jahiseltsi jahimehed, kes samuti tohivad sel kuul eriloaga võsavillemeid küttida.

«Hunti on praegu väga raske lasta,» märkis Banner. «Ööd on väga pimedad ja pole teada, kus hundid parajasti liiguvad. Arvata ju võib, et nad tulevad sinna tagasi, kus on juba murdmas käinud, aga kas see läheb nii või ei, pole teada.»

Raskesti tabatav loom

Hunt on üks raskeimini kättesaadav loom, kinnitas mittetulundusühingu Jõgevamaa Jahimeeste Ühing juht Mati Kepp.

«Enne saad karu kätte kui hundi,» ütles ta. «Hunt toimetab videvikus ja pimedas, siis on jahti üsna võimatu pidada. Võid seitse ööd järjest karja juures passida, aga või ta siis tuleb! Hunt teeb kõigepealt tiiru ümber karja ja nagu ta inimese või püssirohu lõhna haistab, on läinud. Talvel lumega jälgede järgi on veel mingigi võimalus teda kätte saada.»

Võsavillemeid ei anna nüüd ka söögiga ühte kindlasse kohta meelitada, sest metsas ja põllul on toitu küllaga. «Metsloom on ju selline, et kust ta paremini söögi kätte saab, sealt ta võtab,» rääkis Mati Kepp. «Kitsi on küll vähemaks jäänud, aga ega need pole hundile ainus söök. Kui talle kährik ette jääb, võtab kohe ära, sest kährik on aeglane loom. Kopraid võtab ta kah, kuid kiiret rebast hunt naljalt kätte ei saa.»

Muidugi ei ütle hundid ära ka metsseast. «Tormas elasid hundid ühel aastal metssigade magamiskoha lähedal,» meenutas Mati Kepp. «Ega sellest seakarjast peale emise suurt kedagi kevadeks alles jäänud.» Eriti äge murdmisaeg on huntidel tavapäraselt augustis-septembris, sest siis õpetavad nad kutsikaid selle töö peale välja.

Öeldakse, et hunt on metsa sanitar ehk viletsamate ja haigete loomade ärakoristaja. Miks need kiskjad aga Tartu- ja Jõgevamaa lambakarjadest suuri ilusaid loomi murravad?

«Metsas võtab hunt tõesti viletsama ehk selle looma, kelle esimesena kätte saab,» kostis Mati Kepp. «Ega vana suur rammus lammas kah kiiresti suurt hoogu sisse võtta jõua ja sellepärast saavad hundid ta lihtsamini kätte.»

Hunte tuleb juurde

Nii Mati Kepi kui ka Enn Banneri hinnangul elab Eestis üha rohkem hunte. «Lammaste murdmisi on järjest rohkem,» selgitas Banner. «Nõukogude ajal ei olnud sellist probleemi, et hundid lambaid murravad, sest siis oli hunt lindprii, teda võis piiranguteta küttida. Toona olid isegi hundilaskmisbrigaadid.»

Eestis loendati 1955. aastal ligi 800 hunti, kuid usina jahi tulemusena oli 1970. aastaks alles jäänud vaid kümmekond hallivatimeest. 1970. aastatel hakkas hundi arvukus taas kasvama ja leviala laienema.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul elab Eestis nüüd koos kutsikatega 200–240 hunti.

Tartumaal on kaks ja Jõgevamaal samuti kaks huntide pesakonda. Tartumaa pesakonnad elavad Järvseljal ja Alam-Pedjal ning laias laastus on maakonnas paarkümmend hunti ehk kümme kummaski pesakonnas.

Et hunt on murdja, ehk tuleb inimesel siis lihtsalt leppida sellega, et halva õnne korral teeb loodus tema lambakarjas oma tööd? «Kõrvaltvaatajale võib see jah nii paista,» ütles Enn Banner. «Karja omanikul on kindlasti teine seisukoht.»

Murtud lambad
• Tartumaal on võsavillemid sel aastal murdnud 36 ja haavanud 17 lammast.
•    Jõgevamaal on murtud 23 ja haavatud 10 lammast.
•    Augustis läks Põltsamaa vallas huntide nahka ka koer.
Allikas: keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon