/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/09/20/760188t1h96a3.jpg)
Tartu kunstimuuseumi ja Tartu linnaraamatukogu ühismaja arhitektuurivõistluse võitjate tänaseks välja kuulutatud autasustamine jääb ära, sest arhitekt Emil Urbel on konkursi tulemused vaidlustanud tingimuste rikkumise pärast.
Tingimustele vilistamine jätab peo ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitekt Urbel kommenteeris, et mitmes töös on eksitud muinsuskaitse eritingimuste vastu, täpsemalt, ei ole kinni peetud hoone karniisile ette antud kõrgusest. Urbeli sõnul oli võidutööl sellega kindlasti probleeme.
Eksimusi on olnud aga teisigi ja nagu žürii liikmed pärast võidutööde valimist tõdesid, oli ilmse ruumikitsikuse olukorras enamikus töödes ületatud etteantud piire.
«Mina juhtisin tähelepanu nendele eksimustele, mis on kõige ilmsemad,» ütles Urbel.
Tulemuste tühistamise oht
Urbeli tähelepanekud vormistas juriidilisse keelde advokaat Maria Mägi büroo.
Ent vaidlustusest saab kõnealusel juhul rääkida üksnes rahvakeeli. Juriidiliselt on arhitekt Urbeli esindaja saatnud rahandusministeeriumile märgukirja, et ministeerium alustaks ideekonkursi asjus järelevalvemenetlust, ja ministeerium ootab selleks reedeks Tartu linnalt selgitusi. Selle tähtaja osas taotleb linn aga kindlasti ajapikendust.
Olenemata asja nimetamisest on ministeeriumil õigus teha linnale ettekirjutus tunnistada võistluse tulemused kehtetuks, kui linna selgitused ei ole piisavad, rääkis Tartu linnavalitsuse õigusteenistuse juhataja Anneli Apuhtin.
Selliseks vaidlustamiseks annab võimaluse asjaolu, et arhitektuurivõistlus on korraldatud riigihanke vormis. Selleks, et just võitjad saaksid jätkata hoone projekteerimist.
«See oli veel viimane hoop,» ütles Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark, kes on pidanud pool suve vaidlema viltuse maja rendiküsimuste pärast, millest kasvas välja kultuuriministeeriumi soov teha Tartu kunstimuuseum Eesti kunstimuuseumi filiaaliks. «Arvasin, et enam hullemaks minna ei saa, aga saab küll.»
Linn sai teabe vaidlustamise kohta läinud reedel, esmaspäeval arutas asjade seisu linnavalitsus oma kabinetiistungil ja seejärel otsustati tänaseks kavandatud võitjate autasustamine ära jätta.
Ühtlasi jääb ära ka võistlustööde näitus Kaarsillal.
Abilinnapea Tiia Teppan ütles, et praeguses olukorras, kus protsess on pooleli, oleks kohatu sellist pidu pidada.
Võistluse võitnud töö «Palimtsest» autoritele oleks reglemendi järgi kuulunud 25 565 euro suurune autasu, teise koha töö «Lehtrid» eest oli kavas välja maksta 10 226 eurot, kolmanda koha töö «Kuma» eest 6391 eurot. Lisaks määras 12-liimeline žürii ostuauhinnad töödele «Tänukiri» ja «Unifying Plaza» – kummalegi 2876 eurot.
Mõõt sai täis
Kes on tööde autorid, ei ole teada. Arhitekt Urbel kinnitas oma osalemist konkursil ja ka seda, et viie väljavalitu hulka tema töö ei jõudnud. Ent ta lisas, et vaidlustamine pole sugugi seotud sooviga oma kohta kergitada.
«Eesmärk on juhtida tähelepanu, et kui on tingimused, siis on need tingimused kõigile ja neist tuleks kinni pidada,» ütles ta. «Asi on selles, et see ei ole esimene kord ja ridamisi on toimunud arhitektuurivõistlusi, kus ei peeta tingimustest kinni. Võistlus on riigihange. Maanteeprojekte vaidlustatakse mõne koorma kruusa pärast, kuid siin on päris suured möödalaskmised.»
Urbel lisas, et ta ei vaidlustanud seda, kes tuli esimeseks või teiseks, ja selle võistluse valis ta probleemile tähelepanu juhtimiseks põhjusel, et eksimused olid selged ja meetriga mõõdetavad.
Tartu linnaarhitekt ja ühishoone võistluse žürii liige Tiit Sild möönis, et möödalaskmisi oli mitmes töös: «See protsent on kindlasti suurem kui 80.»
«Žürii hindas töid sellisest aspektist, kas need on edasise projekteerimise käigus viidavad muinsuskaitse eritingimustele vastavaks,» selgitas Sild. «Võidutöös näiteks oli idee sulgeda autoliiklusele Gildi tänav, mis detailplaneeringu järgi peaks jääma autoliiklusele. See on väga hea idee, park oleks majaga seotud ja Magistri tänav lõppeks pargiga. Tuleks projekteerimise käigus vaadata, kas see on realiseeritav. Aga otse võttes on see justkui mittevastavus tingimustele.»
Tartu linnasekretär Jüri Mölder lisas, et juriidilises plaanis muutub nüüd oluliseks, kas žürii kaalus tingimuste vastu eksimuse olulisust ja kui kaalus, kas ka protokollis oma kaalutlused. Sild ütles, et tema teada mitte.
Tavaline komme
Abilinnapea Jüri Kõre kommenteeris, et sisuliselt ei pidanud arhitektid piirkonna planeeringut mitte millekski.
Aga miks tööd kvalifitseeriti, kui need ei vastanud tingimustele? «Hea küsimus,» vastas Kõre.
Ent Sild ütles ka seda – ja mille vastu Emil Urbel ütlebki end võitlevat –, et on tavaline praktika, kui sellistel ideekonkurssidel valitakse välja tingimustele mittevastav töö, seda ka mujal maailmas.
Ta meenutas, et Kumu tingimustes oli kirjas, et Lasnamäe veeru paeklinti ei tohi puutuda, kuid võitis töö, mille järgi ehitati muuseum klindi sisse.
«Me otsime ideid, mitte korrektseid lahendusi,» ütles linnaarhitekt Sild. «Mis me õppida saame, on ilmselt see, et ärme oleme oma tingimustes liigselt piiravad.»
Selline vaidlustamine on tema sõnul pretsedenditu.
Linnaraamatukogu direktor Asko Tamme möönis, et kui konkursi tulemused nüüd tühistatakse, on ilmne, et ühishoone ehitamise plaanidel on selleks korraks kriips peal.
Abilinnapea Teppan, kes oli ka ise žürii liige, ütles, et asjaolusid tuleb nüüd uurida. «Küsimus on, kas žürii on teinud kõik vastavalt konkursi tingimustele. Me ei taha ainult ideed, me tahame ka maja,» lausus ta.
Viltuse maja rendivaidlus läbi
Tartu linn ja Tartu kunstimuuseum pikendavad raeplatsi viltuse maja rendilepingu 2016. aasta lõpuni.
Rendihind tõuseb tuleva aasta algusest 3907 euro võrra aastas, kuid muuseumi direktor Reet Mark ütles eile, et ta on saanud kultuuriministeeriumilt kinnituse lisaraha eraldamise kohta.
Linn on põhjendanud rendi tõstmist vajadusega hoonet remontida ja esimeses järjekorras lähevad vahetamisele või restaureerimisele hoone 21 akent.
Linnaeelarve võimalustest selgub, kas remondiga alustatakse tuleval või ületuleval aastal, ütles abilinnapea Argo Annuk.
Uus üürimäär on 1,28 eurot kuus kunstigalerii ruutmeetri eest, mida on kokku 742,7, ja 0,32 eurot kunstigaleriid teenindava pinna puhul, mida on 271,7 ruutmeetrit.