Tallinna-Riia rongiliini kiire taasavamine võib vajada riigi toetust. Kui suurt, peab selgitama tõenäoliselt aasta lõpuks valmiv tasuvusuuring.
Ministeerium uurib Riia rongi tasuvust
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe ütles, et riik on huvitatud Tallinna-Riia ja Tallinna-Peterburi rongiliini võimalikult kiirest taasavamisest ja tellib seetõttu tasuvusuuringu, millega võimalikke rongioperaatoreid veenda.
Muu hulgas peab tasuvusuuring selgitama, kas on vaja toetust maksta ja millises mahus.
«Moskva rongile dotatsiooni ei maksta, aga see on üleöörong ja tasub ise ära,» ütles Pärgmäe. «Riia suuna puhul ei ole ma isetasuvuses päris kindel.»
Pärgmäe sõnutsi soodustab Tallinna-Riia rongiliini taasavamist asjaolu, et lõpusirgel on raudtee ümberehitus suurendamaks piirkiirust 120 kilomeetrini tunnis. Euroopa Liidu järgmisel finantsperioodil aastani 2020 on kavas teha vajalikud ehitused, et kiirust kasvatada 160 kilomeetrini tunnis.
«Võimalikult kiiresti» ei pruugi tähendada siiski, et rong hakkab kahe Balti pealinna vahet sõitma juba tuleval aastal.
«Veerem tuleb ka leida,» nentis Pärgmäe. «On päris pikk sõit ja seega tõsine küsimus, kas need rongid, mis praegu Tallinna ja Tartu vahet käivad, on sobivad Riiga sõitmiseks. Esimene klass tõenäoliselt oleks, aga teine klass mitte eriti.»
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase lisas, et kui rööbastee võimaldabki arendada kiirust 120 km/h, jääb küsimus, kas seda suudab ka olemasolev veerem, kiiruse kasvades kasvab kütusekulu suureks. Uued diiselrongid saabuvad Eestisse aastal 2014.
Tartu-Riia rongiühendus
• Regulaarne rongiühendus algas 22. juulil 1889.
• Samal aastal pisut varem kulus reisirongil Riiga jõudmiseks 12 tundi.
• Neli aastat hiljem kulus sõiduks 10 tundi ja 10 minutit.
• 1909 oli sõiduaeg 7.18.
• Sõjaeelne auruveduriga Balti Ekspress läbis vahemaa ajaga 5.17.
• Esimene diiselrong oli liinil 1950, sõiduaeg 5.21.
• Viimati oli reisirongi regulaarne otseühendus Tartust Riiga aastal 1998.
Allikas: Eesti Raudteemuuseum