Tallinna-Tartu neljarealise maantee asukoht loksus paika

Tallinna-Tartu maantee 91 kilomeetri pikkuse Mäo-Tartu lõigu trassinihked. Foto: Graafika: TPM

Tartu, Jõgeva ja Järva maavalitsus panid 1. septembril avalikule väljapanekule kaks aastat tagasi alustatud Tallinna-Tartu maantee teemaplaneeringu, millega määrati tulevase tee täpne asukoht kilomeetritel 91–182 ehk Mäekülast kuni Tartuni.

Kuigi septembrikuu jooksul oodatakse tulevase I klassi maantee trassi kohta veel inimestelt ettepanekuid ja vastuväiteid, võib planeeringu koostamise ja kogu projekti juhi Heiki Kalbergi sõnul öelda, et see on lõplik versioon.

«Planeeringusse märgitud trassinihked ja õgvendused on teinud professionaalsed teejoonestajad ning erinevad variandid on kohalike omavalitsustega juba läbi arutatud. Tõenäoliselt ei tule enam väga häid uusi lahendusi,» rääkis Kalberg ning lisas, et enam sirgemaks teed ajada pole võimalik.

Kogu lõigu peale on kavandatud neli õgvendust ja viis suurematest asulatest möödasõitu, millest Tartule on kõige lähem Laeva vallas asuv Kärevere lõik. Praegusest maanteest hakkab tulevane lõik kulgema lääne poolt ehk Kärevere teemaja tagant ning olemasolev tee jääb vaid kohalikuks liikluseks.

Eesmärgini vaidlustes

Planeeringu koostamise üks tuliseimaid vaidlusi peeti Põltsamaa ümbersõidu üle. Kalbergi sõnul soovis Põltsamaa vald, et uus tee kulgeks Põltsamaa linnast lääne poolt, linnavolikogu aga eelistas idapoolsemat versiooni.

«Üks pool kogus allkirju, et teha tee siit, teine pool aga selleks, et teha sealt,» meenutas Kalberg ning lisas, et kaalumisel oli ka praeguse teekoridori kasutamine.

Kuna valla soovitud variant oleks teinud maantee kaks kilomeetrit pikemaks ning praegune teekoridor jäänuks neljarealise tee ehitamiseks kitsaks, otsustati möödasõit rajada praegustest Puhu risti bensiinijaamadest Jõgeva poole.

«Vanas koridoris oleks tulnud tee üles tõsta. Tulnuks ehitada viadukt ning panna sinna kogu ulatuses müratõke. See oleks aga läinud väga kalliks,» rääkis Kalberg.

Ka viimane versioon tähendab seda, et mitmed sealsed põllumehed jäävad kunagi oma väärtuslikest põllulappidest osaliselt ilma.

Samamoodi käis keeruline vaidlus Mäeküla möödasõidu planeerimisel, kus oli kaks võimalikku lahendust. «Oli olukord, kus küla ja vald läksid omavahel tülli. Inimesed vaidlesid omavahel valla sees,» meenutas Kalberg planeeringu arutelu ning tunnistas, et ükskõik milline variant lõpuks kinnitada, jääb keegi kusagil siiski kannatajaks.

Otsus tulevikus

Avalikustamisele läinud planeeringus on näiteks kaks kohta, kus on jäetud alles kaks võimalikku tee kulgemise versiooni. Üks neist on Puurmani vallas asuv Puurmani õgvendus, mis kulgeb vahetult enne Puurmani silda.

Puurmani vald ja maanteeamet eelistasid, et uus tee lõikaks praeguse ohtliku kurvi laugemaks lääne poolt. Aga kuna see on Natura ala, pole sinna ehitada võimalik.

Eksperthinnangu järgi on sealne luht rohunepi üks esinduslikemaid pesitsus- ja mängualasid kogu Baltikumis.

Idapoolsem variant aga ohustab lähedalasuvat majapidamist.

«Kuna Puurmani lõigus läheb ehituseks üsna kauges tulevikus, siis otsustasime vallaga, et jätame mõlemad variandid sisse. Kui näiteks 15 aasta pärast seda neppi siin enam ei ole, on võimalik kasutada alumist varianti. Aga kui nii ei saa, tuleb minna üle majapidamise,» selgitas Kalberg.

Teine alternatiiviga variant jäeti alles Imavere ehk Paia ristmiku juurde. Üks võimalus on  teha uus lõik üsna vana tee kõrvalt, teine versioon näeb ette täiesti uue, kümne kilomeetri pikkuse teekoridori. Viimane lühendaks Tallinna-Tartu vahemaad terve kilomeetri võrra.

«Kui sellel lõigul sõidab 10 000 autot ööpäevas, siis me hoiaks seal kokku sama palju kilomeetreid. Võib välja arvutada, kui palju hoitaks sellega aastas kokku õhusaastet ja kütust. See on väga võimas kokkuhoiu koht, aga teisalt on see väga suur investeering,» rääkis Kal­­berg.

Keeruline töö

Rahakulu kasvataks seegi, et sellest kohast kulgeb läbi Eesti tuntuim loomakoridor ja neile tuleks rajada eraldi läbipääs. Kuna põdrad tunnelisse ei lähe, peaks üle teede ehitama kaks põdrasilda. «Sinna tuleks istutada puud ja see kõik maksaks korraliku summa,» kommenteeris Kalberg.

Siiani pole Eestis ühtegi sellist silda veel ehitatud ning põdrad on käinud lihtsalt üle maantee. I klassi maanteel ei saaks sellist asja aga lubada.   

Teede planeerimine on Kal­­bergi sõnul äärmiselt keeruline. «Kõigepealt märkis projekteerija trassile ära kõik majapidamised, kaitsealad, muinsuskaitse all olevad objektid ja ka maardlad. Alles seejärel hakati vaatama, kust oleks võimalik teed teha,» rääkis Kalberg.

Kogu trassi peale jäi kokku viis majapidamist, millest mööda ei saanud minna.

Maaomanikke, keda uue tee rajamine aga otseselt puudutab, on üle 1500. Uue trassi teekoridor on 650 meetrit lai ning peale planeeringu kehtestamist ei tohiks selle ala sisse enam uusi elamuid ehitada.
«Kuna nad on teele liiga lähedal, hakkaks müra neid häirima,» lausus Kalberg ja tunnistas, et aruteludel on alati küsitud ka kinnistute võõrandamise kohta.

«Inimesed, kelle maja jääb teekoridori sisse, uurivad kogu aeg, kas neil tasub näiteks maja remontida või ei tasu. Kindlat vastust neile anda ei ole. Praegu kehtiv seadus ütleb, et planeeringu kehtestamisel tuleks maaomaniku nõudel see maa õiglase hinnaga võõrandada ning see kohustus oleks omavalitsusel. Seda punkti aga tahetakse muuta nii, et võõrandatavad maatükid pannakse täpselt paika alles tee projekteerimisel,» selgitas Heiki Kal­­berg.

Asulad jäävad vaikseks

Uued möödasõidud tähendavad ka seda, et senised asulad jäävad kiirteest kõrvale ning elu muutub seal palju ohutumaks, aga ka vaiksemaks.

Näiteks Mäo möödasõidu valmimise järel kaotasid sealsed söögikohad suure osa oma klientidest.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži maastikuarhitektuuri tudengi Kätlin Ehverti sellel kevadel tehtud bakalaureusetööst, mis uuris plaanitava ümbersõidu võimalikku mõju Adavere asulale, aga selgub, et kohalikud elanikud nägid liiklusvoo kõrvalejuhtimises pigem head kui halba.

«Minu isiklik seisukoht on see, et kui sul on hea söögikoht, keeratakse sinna maha ka kiirteelt,» lausus Kalberg.

Uuele trassile on mõlemas suunas plaanitud neli uut võimalikku puhkekohta ning kolm uut bensiinijaama asukohta. Samuti võiks puhkekohtades olla tulevikus elektriautode laadimiskohad.

Uue tee maksumusest annab aimu ainuüksi see, et jõgedele tuleks ehitada uued sillad. «Praegu on sillad ju kahele sõidurajale ning mõnes kohas tuleb ehitada eraldi sild veel kohalikule liiklusele,» lausus Kal­­berg.

Ehituse algus teadmata

Maanteeameti projektijuht Andres Urm ütles, et kõnealune planeering on pika perspektiiviga ning tee ehitamise kindlat algusaega praegu välja öelda ei saa.

«Me räägime aastast 2040 ja edasi, aga see ei tähenda, et enne ei hakata üldse midagi tegema. Kindlasti on seal lõike, mis võib-olla vajavad juba varem ehitamist, ja kindlasti on lõike, mida ei ehitata kohe välja kaks pluss kaks,» selgitas Urm.

Kuigi ehituse üldine järjekord pannakse paika kogu Eesti teedevõrku silmas pidades, on planeeringusse kirjutatud ehitusetapid, mille järgi võiks esimesena minna töösse Mäeküla möödasõit.

Teisena Paia ristmik ja Käsukonna möödasõit ning kolmandana Põltsamaa ja Adavere möödasõit. See loetelu pole siiski maanteeameti ametlik tööplaan.

Urmi sõnul pole arvutatud, kui kaua kulub tulevasel kiirteel aega ühest linnast teise sõitmisele, sest ajavõit on eesmärgist ainult üks osa.

«Teine asi on see, kui ohutu seal teel liikuda on, sest kui saame tee asulatest välja, muutub see kõigile turvalisemaks,» ütles Urm.

Kui aga siiski ajavõidust rääkida, siis ideaalis võiks tulevikus panna Tartust välja sõites auto püsikiiruse hoidjale peale 110 kilomeetrit tunnis ning seda ei tuleks enne maha võtta kui Tallinna sissesõidul. Sõit kestaks sel juhul tund ja nelikümmend minutit.

Ajavõit tulekski vaid suuremast sõidukiirusest, sest kui Imavere suurem lõik jääb välja ehitamata, jääb uue Mäeküla-Tartu trassi pikkus senisega samaks ehk 91,6 kilomeetrit.

Maantee planeeringu avalik väljapanek
• Planeeringu ja selle keskkonnamõju hinnangu avalik väljapanek on Tartu maavalitsuses ning Laeva ja Tähtvere vallavalitsuses, samuti veebilehel http://tartumnt.artes.ee 1.–28. septembrini.
• Kirjalikud ettepanekud ja vastuväiteid Tartumaa osas tuleb esitada aadressil Tartu maavalitsus, Riia 15, 51010 Tartu või e-posti aadressil [e-mail].
• Teemaplaneeringu ja selle elluviimisega kaasneva strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu tuleb 3. novembril kell 14 Tartus keskkonnaameti saalis Aleksandri 14.
• Planeeringu kehtestajateks on Järva, Jõgeva ja Tartu maavanemad, planeeringut koostavad AS EA Reng ja OÜ Artes Terrae.