Kunstimuuseum muutub filiaaliks kevade lõpul

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunsti hoiutingimused Vallikraavi tänava majas on kultuuriminister Rein Langi sõnul murettekitavalt kehvad, selle hoone renoveerimist ei pea ta aga otstarbekaks.
Kunsti hoiutingimused Vallikraavi tänava majas on kultuuriminister Rein Langi sõnul murettekitavalt kehvad, selle hoone renoveerimist ei pea ta aga otstarbekaks. Foto: Sille Annuk

Mis saab Tartu kunstimuuseumist ja selle varadest? Reedel sõitis Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark pealinna, et sellest kõnelda Eesti kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helmega.

Kohe pärast kohtumist antud intervjuus Tartu Postimehele teatasid Helme ja Mark, et kultuuriministeerium on seadnud ülesandeks muuta Tartu kunstimuuseum Eesti kunstimuuseumi filiaaliks juriidiliselt hiljemalt 1. juuliks 2012.

«Tänasel kohtumisel leppisime kokku, et Eesti kunstimuuseum ja Tartu kunstimuuseum hakkavad ühiselt osakondade tasemel selgitama hetkeolukorda ning koostavad kahe kuu jooksul konkreetse tegevuskava,» märkis Helme.

Novembri lõpuks

Tegevuskava sisaldab peamiselt nelja põhivaldkonda: museaalne tegevus, haldus- ja organisatsioonilised küsimused, finantsküsimused ja Tartu kunstimuuseumi arendamine.

«Kahe muuseumi vahelised komisjonid teevad pildi selgeks loodetavasti novembri lõpuks,» ütles Mark. «Pärast seda oskame järgneva suhtes seisukohti võtta.»

Kultuuriminister Rein Lang peab Tartu kunstimuuseumi kunstipärandi hoiutingimusi Vallikraavi tänavas murettekitavalt kehvaks, mistõttu ei pea riik võimalikuks muuseumi jätkamist selles majas ega ka otstarbekaks seda renoveerida. Mida see tähendab seal säilitatavatele kunstiteostele? Kas kolimist Tallinna või mujale?

«Kaks direktorit otsustasid – ja ma arvan, et see on ka ministeeriumi otsus –, et Tartu kunstimuuseumi kollektsioon on püha ja puutumatu, seda ei hakata laiali jagama ja see jääb Tartusse,» ütles Mark.

Kuhu teosed Vallikraavi tänavast viiakse, ei ole veel teada. «Seda maja otsitakse, praegu me arvutame, kui palju täpselt on meil ruumi vaja,» lisas Tartu kunstimuuseumi direktor. «Loomulikult ei tohiks kolimine meile kaasa tuua tingimuste halvenemist.»

Eesti kunstimuuseumi peadirektor kinnitas sisuliselt sedasama. «Ühine selge seisukoht oli kohtumise kõikidel osapooltel, et Tartu kunstimuuseumi kogud jäävad Tartusse.»

Sünergia koostööst

Eesti kunstimuuseum pole Sirje Helme sõnul kunagi käsitlenud ennast suletud organisatsioonina. Seda kinnitab ka Tartu ja Eesti kunstimuuseumi senine mitut moodi koostöö, eriti tihedalt näituste vallas.

«Vastavalt kultuuriministri otsusele muuta Tartu kunstimuuseum Eesti kunstimuuseumi filiaaliks alustame tööd sellega, et kahe muuseumi koostöös tekkiv sünergia annaks Tartu kunstimuuseumile senisest paremad kunstiteoste hoiustamise ja eksponeerimise tingimused,» lisas Helme.

Eesti kunstimuuseumis on enam kui sada töötajat, Tartu kunstimuuseumis 33. Tartu kogud on ühtekokku veerandi võrra väiksemad Eesti kunstimuuseumi kogudest. Eesti kunstimuuseum on asutatud 17. novembril 1919, Tartu kunstimuuseum 17. novembril 1940.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles