/nginx/o/2011/08/30/728118t1h708a.jpg)
Täna avalikkusele saadetud pöördumises heidab Tartu kunstimuuseumi kollektiiv kultuuriminister Rein Langile ette rutakust lõpetada muuseumi iseseisvana eksisteerimine.
Tartu kunstimuuseum asus allesjäämise eest võitlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augusti lõpus ilmnes, et Tartu linn ja Tartu kunstimuuseum ei suuda kokku leppida muuseumi näitustemaja (nn viltune maja) tulevases üürisummas ning asi võib lõppeda sellega, et rentnik asub endale taskukohasemaid ruume otsima.
Nimelt soovib linn endale kuuluvate ruumide eest suuremat üüri. Muuseumil aga lisaraha võtta ei ole.
Möödunud nädalal teatas kultuuriminister Rein Lang, et Tartu Kunstimuuseum hakkab lähitulevikus kuuluma Eesti Kunstimuuseumi struktuuri. Näitustemaja (nn viltune maja) jätkab aga kunstimuuseumina ning jääb huvilistele avatuks. Samuti avaldas Lang lootust, et Tartu linnaga jõuab ministeerium edasise koostöö osas kindlasti kokkuleppele.
Kultuuriministeerium seadis ülesandeks muuta Tartu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks juriidiliselt hiljemalt 1. juuliks 2012.
Täna saatis muuseumi kollektiiv ministeeriumile avaliku vastuse.
«Kas asutus, kes oma töötulemuste pärast ei pea häbenema, kes on teenindanud Tartu linna ja kogu Lõuna-Eestit, ei vääri respekti meie kultuuriministrilt, et tema kui võrdväärse osapoolega arutatakse tema tuleviku perspektiive? Me ei soovi lugeda ajalehest, et meie üle otsustatakse kui pahandust teinud jõnglase või poolearulise üle, kellega ei saa läbirääkimisi pidada. Eesti Vabariigis räägitakse kodanikuühiskonnast, me tahame ja oskame olla selle ühiskonna esindajad,» seisab pöörumises.
Muuseumi teatel on asutus talletanud, kogunud, tutvustanud Eesti Vabariigi kunstivarasid nii kodumaal kui ka väljaspool juba üle 70 aasta. Muuseumis hoiustatavad kunstiteosed on Tartus Vallikraavi 14 hoones asunud juba 1940. aastatest alates ja nende eest on hoolt kantud kõrgel professionaalsel tasemel.
Pöördumisele allakirjutanud leiavad, et kunstikogude asumine Tartus ja Tallinnas on ühe riigi jaoks nii riskide hajutamine kui ka respektiga suhtumine Tartu kui meie riigi kultuuri- ja hariduskeskuse vastu. Eesti Kunstimuuseumi hoonet ei ehitatud Tallinnasse Tartu Kunstimuuseumi varade paigutamiseks ning nende kogud on seal hoiustatavast kunstist pungil.
«Tuletame meelde, et äsja lõppes arhitektuurikonkurss Tartusse raamatukogu ja kunstimuuseumi uue maja ehitamiseks, kuhu on sisse planeeritud nii muuseumi näitusepinnad kui ka hoidlad. Kas tegu oli farsi ja riigiraha raiskamisega?»
Muuseum soovib diskussiooni ning kuulda põhjendatud argumentatsioone ja kalkulatsioone, miks on vaja Tartu Kunstimuuseum muuta Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ja miks on vaja lammutada tugeva identiteediga asutus.
«Küsime, kuidas saab kujutava kunsti puhul rääkida dubleerimisest, kus iga kunstiteos ja kunstinäitus on unikaalne? Ei ole ju erinevates teatrites lavastatud Oskar Lutsu «Kevade» duplikaat vaid originaal, millele hingamise annab lavastaja, muuseumis näitusetegija.»
Tartu kui professionaalse eesti kujutava kunsti sünnilinn on Tartu Kunstimuuseumile ainuomaseks asukohaks ja linnale vääriliseks visiitkaardiks. Ärge langetagem kultuurriigis tormakalt otsuseid, respekteerige oma ala professionaale, austage kunstipärandit ja ärge kasutage demagoogiat, mis solvab oma tööd südamega teinud inimesi.
Me oleme pidevalt tõestanud, et suuri tegusid võib teha ka väikeste rahaliste vahendite ja väikese inimressursiga kui stiimuliks on kaitsta oma muuseumi head mainet. Kerge on haavata hästi funktsioneerivat asutust, kuid raske seda taastada.»
Veel küsivad allakirjutanud, kas Vallikraavi hoone müük ühekordse tuluallikana, väga ebasoodsas turusituatsioonis, aukude täiteks ja kolimine ajutistele üüripindadele on ikka majanduslikult põhjendatud?
Tartu Kunstimuuseumi kollektiiv loodab lõpetuseks, et terve mõistus võidab ning ühtlasi avaldavad töötajad soovi kanda oma õigusi ja kohustusi iseseisva Tartu
Kunstimuuseumina demokraatiat, kodanikuühiskonda ja sõnavabadust austavas riigis.
Tartu Kunstimuuseumi loomise idee pärineb kunstiühingult ja –koolilt Pallas. Viimased seadsid eesmärgiks luua Eest Vabariigi kaasaegsete kunstnike loomingut koguv, säilitav ja tutvustav institutsioon.